Please

Ja veel väike järelkaja kontsertist. Nimelt sattusin ma peale ühele Korea uudisteklipile, kus meie Eesti seltskond mitu korda ilmub! :D Ma tegin küll vaid kahest kohast pilti, aga igatahes. Kes tähelepanelikult vaatab, saab ise näha! :D

Ma nägin seda punast ^^ seal ja olin nagu... OOOOOOOODAKE NÜÜD, see on kuidagi tuttav...

DO YOU SEE US?!?!?!?! DAEEEBAKKK! :D Ma pole kunagi isegi Eesti uudistes olnud... :D :D

YEAAH! :D Mind siin küll pole, aga mu juuksed ja õlg on ja natukene Hyunseungi bannerit ka... :D

Ja vabandust siiralt, et ma mingi retarded albiinost aafriklane välja näen või midagi eks... xD

Ja videoklipp on siin! Aga tõesti, see on väga kähku, nii et must have eagle eyes. xD

Ja siis oli KONTSERT, millest ma juba kirjutasin. :)

Kuna me olime nii hilja koju jõudnud, siis ilmselgelt hommikul ärgates olime me täiesti läbi. Aga me pidime kohe tegutsema hakkama, sest me pidime ju hiljemalt kella kümneks hostelist läinud olema. Kõigepealt siis ruttu sööma, seejärel pessu ning asju pakkima. Otsustasime veel Picadillyle minna. Hängisime seal vähekene ning siis sõitsime Baker Streetile, et järele vaadata, kus me õhtul bussile peame minema, et lennujaama saada. See tehtud, oli meil jälle kõht tühi ning läksime McDonaldsisse, kus me leidsime ka Londonis oldud aja jooksul esimese ja ainukese Wi-Fi. xD Niisiis olime seal, sõime natuke ja midaiganes. Kirjutasime. XD



Siis mingil hetkel tahtsin mina ikkagi Milleeniumi silla juures ära käia, nii et me panime oma asjad kokku ning asusime teele. :D Milleeniumi silda me otsisime, seal oli mingi selline... kontorite ja tähtsate inimeste tööterritoorium. xD Aga igatahes me leidsime viimaks Milleeniumi silla tänu Kadi suunatundlikkusele päris edukalt üles. Aga see polnud üldse nii lahe, kui Harry Potteris, mille pärast ma sinna üldse minna tahtsin. xD Eemalt oli parem samas. :D Aga noh, jah. Igatahes oli seal ümbruses veel päris palju ilusaid asju ja puha.


Viimaks siis olime me jälle nii väsinud, jalad valutasid eelmisest päevast endiselt ikka täiega no ja siis me otsustasime tagasi Baker Streetile kobida. Jõudsime sinna ja vaatasime, et McDonaldsis oli nii palju rahvast. Seega läksime me Pizza Hut'i ja sõime seal Ice Cream Factory't, mis oli ilmselgelt SUPERHEA, aga millest mul lõpuks üsna paha hakkas. xD Seda oli liiga palju. Seal ka kirjutasime ja olime niisama.

Siis mingil hetkel jalutasime lihtsalt seal ringi ning viimaks läksime UUESTI McDonaldsisse. Sel korral istusime ülemisel korrusel ning sõime ja jõime vahepeal midagi. Rääkisime twitteris Triinuga ning olime niisama. Siis mitmemitme tunni pärast öeldi meile, et ülemine korrus pannakse kinni ja alumine oli nii täis, et me lihtsalt jalutasime veel mööda tänavat ja lähikonda.


Sattusime mingisse eriti fancy'sse osasse, seal oli väga palju uhkeid restorane, klubisid ja inimesi. :D Siis viimaks läksime mingi kella üheksa paiku bussipeatusesse muffineid sööma. xD Meie buss pidi kell üks tulema, nii et me olime kind-of kodutud lihtsalt. Siis kell hakkas kümme saama ja me just jutustasime oma reisist, et kuidas kellelegi rääkida, sest meil oli suhteliselt igav, kui tuli üks mees meie juurde ja küsis, kas me ootame EasyBus'i. Ütlesime jah ja siis ta küsis, et mis kell meie oma tuleb. Kuulnud, et kell 1, pakkus ta välja, et me võiksime praegu kella kümnese peale minna, sest vabu kohti oli ja kell 1 pidi uuesti tema olema! Yay! Väljas oligi megakülm. :D No siis saime ilusasti lennujaama.


Seal oli muidugi veel passimist. Sättisime ennast sellele kohale, kus me hetkeks olime saabudeski istunud. Igal pool oli palju inimesi, osad magasid lihtsalt check in'i juures lampi põrandal näiteks. Igatahes jah. Kell üks ostsime süüa. Rääkisime mingi random mehega. Pärast ma hakkasin aevastama ja siis ta hakkas minuga ilmast rääkima. Yeah, tüüpiline inglane? :D Igatahessss... Külm oli. xD Magada ei saanud. Mingi nii kahe minuti kaupa ma vahepeal tukkusin.

Rääkisime Kadiga üksteisele muinasjutte. Ma kirjutan tema superhea loo ka siia.

1. Elas kord üks käbi. Siis tuli orav ja sõi ta ära.
Selle peale ma hakkasin protesteerima ja ütlesin, et armastus oli puudu.
2. Elasid kord kaks käbi. Nad armusid teineteisesse. Siis tuli orav ja sõi ühe ära.
Selle peale hakkasin ma protesteerima, et õnnelik lõpp on puudu.
3. Elasid kord kaks käbi. Nad armastasid üksteist väga. Siis tuli orav ja nad sõid orava ära.

Yeah. xD Me naersime vähemalt pool tundi, endal pisarad silmas ja ilmselgelt pidasid möödujad meid hullumeelseteks. Möödujate all ma pean silmas neid nelja turvameest, kes kuulivestide, relvade ja suurte automaatidega ringi jalutasid. Yeah, selline sõjastsooni tunne tekkis juba... :D

Igatahes kunagi läks seal juba liiklus elavamaks ning mingi nelja paiku saime me check in'i ära teha, mul kästi sel korral isegi jalanõud ära võtta. :D Igatahes saime edasi ning väheke soojemasse kohta, kus me pidime ikkagi kaks tundi ootama ja mul oli lõpuks päris külm. :D Siis viimaks saime teada, et Tallinnasse läheb lennuk 16. väravast ning suundusime selle kahtlase kapsliga (?) sinna. xD Seal veel väheke ootamist ning viimaks saime lennukile!

Siis oli juba päris valgeks läinud ja aknast oli teistmoodi lahe vaadata. Viimaks jõudsime pilvedest ülespoole ja mulle tundus koguaeg, nagu me seisaks peaaegu paigal, sellepärast, et pilved liikusid nii aeglaselt mööda. Ja vahepeal mikrofon jamas, mis oli väga creepy, sest ma mõtlesin, et midagi raudselt juhtub. xD Aga tagasi tulles isegi natukene ei raputanud, minnes küll.

Eestisse jõudsime 20 minutit varem ja siis lennujaamas oli kerge segadus, piloot andis meile teada, et nad pole kindlad, kuhu meid suunata. xD Igatahes saime siis maha ja vahepeal oli Eestis lund sadanud! :D Kadi issi tuli meile järgi ning me läksime Viikingite külla sööma. SUPERHEA toit muuseas! Siis juba Gerda helistas mulle ja värki ja... Sain oma kindalugu rääkida. xD

Siis kui me tagasi Viljandisse hakkasime sõitma, et pidanud minagi enam vastu ning võibolla 20 minutit isegi magasin. :D Olin natuke Kadi juures, jõime teed ja sõime ning siis tuli issi järgi mulle. Võtsime Silja ka koolist ning viimaks koju! Hea oli kodus olla, aga äärmiselt kurb, et kõik läbi sai. Muidugi pidin ma kõigile kohe kõige üle obsessima hakkama... :D

Igatahes sain ma magama viimaks siis, kui olin nelikümmend tundi järjest üleval olnud. :D Järgmiselgi päeval ja ka reedel oli üliraske olla, aga kokkuvõtteks ma pean ütlema:

AITÄH KADI, SEE OLI SUPER.
REIS OLI SEDA KÕIKE, VÄSIMUST JA MUUD, TOTAALSELT VÄÄRT.
MA EI UNUSTA SEDA KONTSERTIT KUNAGI.

Yaay, ma sain viimaks Daikoku Danji Love Days albumi. x) Me likes. ^^ Ma tõesti ei saa aru, miks nad nii underrated on ja see on nii kurb. Bleh. Omg, ma niii niiii niiiiii väga igatsen... uskumatu, et ma peaaegu...

Aga tegelikult ma mõtlesin, et ma peaksin ära kirjutama meie reisist ikkagi, ükskõik kui tüütu või pikk see siis ka pole. xD Ja ma üritan lähiajal siiski oma blogi välimust ka muuta, sest ma tahan midagi uut. Vahest talvist? Nojah, igatahes...

Igatahes siis pühapäev, kas pole? XD Jälle need meie hosteli kohutavad trepid neljandalt korruselt alla, aga see polnud nii jube, kui üles minna. :D Aga samas, külm oli! Eriti koridoris. Toas oli vähe parem, aga me vahepeal hoidsime akent lahti ja siis oli minul vähemalt toas ka jahe. Aga kuna ma magasin ülemisel naril, siis ilmselgelt ikkagi soojem. xD


Anyway, esiteks mõtlesime me siis Picadilly'le minna, sest seal oli näiteks Tokyo Toys, mida mina tahtsin külastada ja noh... ikka selline ilus koht. :D No siis jõudsime sinna, aga kell oli alles suht vara, siis ma lihtsalt elasin oma vaimustust metroo üle välja ning siis jalutasime lihtsalt seal. Väljas oli jahedam, kui eelmisel päeval. Tegime pilte ja värki. Siis läksime ühte sinna HO-PANDA poodi, kus käis Super Juniori Happiness. ^^ Ja siis olime niisama veel, jalutasime ringi, siis käisime Toky Toysis korra ning siis mingis muusika-video jms poes. xD Ja siis olime veel linnapeal, sõitsime natuke metrooga... xD Aga mingi kaheteistkümnest olime juba nii väsinud, et mitte midagi ei suutnud teha. :D No siis läksime veel National Gallerysse ikkagi, kuna see oli meil plaanis olnud.



Seal me küll peamiselt istusime, aga mõned olulised maalid ma nägin ikkagi ära, kolm sellist ka, mida ma juba viiendast klassist peale olen tahtnud näha. :D Siis leidsime Tesco ning ostsime endale süüa, mm! Aga kuna seal polnud kuskil süüa, käisime veel raamatupoes, mis juhuslikult meie teele sattus ning otsustasime hostelisse tagasi minna, et süüa ja vähe puhata.


Jõudsime sinna ja sõime parajasti, kui Kristiina mulle helistas ja küsis, kas me tahame tema ja Elisega London Eye peale minna. Mis me siis leppisime kokku, et mingi poole viiest? :D Läksime Kadiga sinna, Krissut ja Elist polnud kuskil. Ootasime siis vääääga kaua. xD Vähemalt nii tundus. Aga ilus oli ja mida pimedamaks läks, seda ilusam! :D Jälgisime väikseid lapsi jms... :D Oeh. Siis nad viimaks tulid ja läksime megapikka piletijärjekorda, kus me loomulikult arutasime teemal MIS SIIS, KUI BEAST PRAEGU SIIA TULEKS? XD Siis läksime igatahes vaaterattale ja meid otsiti läbi. xD Kadi käest küsiti taas seda ka, et kust ta tuleb... :D Igatahes, mina kui mega kõrgusekartja istusin algul ikka paigal, aga see oli liiga ilus, et mind klaasi juurest eemal hoida ja siis me lihtsalt ohhetasime ja jõllitasime Londonit. :D


Pärast saime oma London Eye piletiga mingit 4 minutilist (miks ma hakkasin kirjutama 4minutilist? XD) 4D asja vaadata, mis oli täiega lahe, aga suhteliselt jube... xD Mul läks sellest keerutamisest süda pahaks ja ma reaalselt kükitasin maha ja tõmblesin haigelt. xD Õudne asi, aga samas täiega vinge! :D Tahaks veel minna 4D'd vaatama. MWHAHAHAHAHA, mulle meenub ikka Hyunseung, millal iganes keegi ei ütleks/kirjutaks 4D... :D


Nu ja siiiiiis läksid Kristiina ja Elis ära ning mina ja Kadi jalutasime edasi parlamendihoonete juurde jne. XD Seal olid mõned protestijad ka telkidega... Ja siis me hakkasime just minema selle värava eest läbi, kus parlamendihoonete hoovi saab ja siis tuli üks must ja kallis auto ja igal pool oli nii palju politseid ja siis me jäime seisma ja see tähtis onu lasi meid üle tee! XD See oli kahtlemata ikka tipphetk sel päeval. :D :D Igatahes, seal oli palju turiste igal pool aga üldiselt oli õhkkond nagu õudusfilmis. :D xD Kuu paistis ja... Aga nii ilus oli, kuidas Inglismaa lipp lehvis seal. :)


Siis käisime veel poes, kõndisime tagasi (pidades samal ajal free hug plaane, rääkides üllatavalt kombel Dongwoonist ja Yoseobist) ning läksime koju. Seal siis sättisime vähe asjad valmis järgmiseks päevaks ja läksime juba poole üheteistkümne paika magama. Ja vot siis järgmine päev oli kontsert, mis on mul juba kirjutatud. ;)

Niisiis. 2 detsembrist, reedest natukene. Me saime kuidagi vara ära ja siis ma tulin koju, kus ma pidin kiirelt igasugu asju tegema, näiteks koristama. Siis tuli emme ka koju enne kui ma ära pidin minema hakkama ning siis millalgi tulid Kadi ja nende emme mulle järele, kellega me Rakkesse sõitsime. Lootsin siiralt, et mul on ikka kõik asjad kaasas ja pidin pidevalt kotti kontrollima, ma teen seda koguaeg! :D

No siis me jõudsime viimaks Rakkesse, terve tee muusikat kuulates ja mina üritasin rahuneda, sest ma muudkui mõtlesin, et millised ikkagi Beasti liikmed päriselt välja näevad. xD Kadi juures me sõime! Kohutavalt palju! :D Ja vaatasime 68nda ja 69nda osa Running Mani ära. 69s osa on täiega hea, seal on Minsoo ja tema osad on alati megapõnevad! :D


Siis kunagi kobisime magama, mängisime enne veel Draculaid ning ajasime minu fikist lolli juttu. xD Ja naersime, kõvasti. Hommikul ärkasime... ma ei mäletagi mis kell, igatahes tegi emme meile pannkooke. ^o^ Ma polnud nii ammu pannkooke söönud, nii et see oli lihtsalt suurepärane! :D Siis me tegime veel igasuguseid asju ja siis umbes kella kahe paiku hakkasime Tallinnasse lennujaama sõitma.

Sinna jõudsime mingi kella neljaks, või natukene enne. Emme saatis meid ära, meie läksime check in'i ning siis oli meil oodata umbes kaks tundi, sest 18:25 läks lennuk. :D Või noh, me pidime juba varem peal olema. :D Minul polnud check in'i väravatest läbi minemisega mingeid probleeme, isegi mu saapat ei piiksunud, aga Kadil küll, ta otsiti ikka läbi ka ja puha. :D

Siis ma helistasin veel Siljale ja samal ajal olid igasugused teated lennujaamas (ma olen sellest kõigest nii hämmastunud, ma pole kunagi varem lennukiga sõitnud) ja ta oli nagu DON'T GOO~. :D No ja siis kui me oma värava juures istusime, mis oli number 13, helistas issi veel korra, et mulle üks rumal stjuuardessianekdoot rääkida. xD

Viimaks me saime siis lennukile, mina istusin akna alla, yay. :D Õues oli ilus, tuled ju põlesid ja värki. :D Aga noh, minu jaoks oli õhku tõusmine esimesel korral siiski päris jube. :D Aga muidu oli lennukiga lahe sõita, nagu oleks lihtsalt toas istunud ja majaga lennanud, lihtsalt see mootorihääl oli vali, aga me kuulasime Kai iPodist muusikat, nii et polnud väga probleemi. Kadi magas, mina vaatasin välja ja lehvitasin omaette pisikestele valgustäppidele. :D

Muidugi vahepeal rääkis meie piloot, mingi tund aega enne maandumist. :D Olime rohkem kui 11 km kõrgusel, äge. xD Ja siis ta ütles, et me jõuame umbes-täpselt 19:30 kohale, mis on laupäeva õhtu kohta väga hea.


Maandumine oli täiega lahe, kuigi mul pole elusees kõrvad niiii kohutavalt lukku läinud, lausa valus oli. :D Ja lennukike kõigutas ennast ning tüüris. xD See oli suht jube. Aga see VAADE! Valgustatud London... Oeh, jääb alati meelde. :) No siis viimaks maandusime ning läksime õue. Avastasime hämmeldusega, et väljas oli päris soe! Piloot oli öelnud, et +8 kraadi. ^^ Siis läksime mingisugusesse kapslisse, mis meid lennujaamamajja viis ja seal kontrolliti meie passid ära ja lubati meid riiki. :D

Järgmiseks me pidime otsima EasyBus'i üles, millega me ka hakkama saime. Aa, me ostsime veel vett ja süüa ka. :D Lennujaam oli lahe... Kui Tallinna lennujaamas oli nagu 16 väravat, siis Stansted'is 99. xD Igatahes me leidsime viimaks bussijaama ning istusime sinna sisse. Meiega tegi üks tädi küsitlust ka, et kust me tuleme ja kuidas me sealsete asjadega rahul oleme. :D


Siis 20:20 läksime oma bussi peale, mis meid Londonis Baker Streetile pidi viima. :) Sõitsime mingi poolteist tundi ja mind alguses kergelt häiris, et liikuls oli valetpidi, aga ma ei pannud seda mõnekümne minuti pärast enam tähelegi. :D Ja see oli nii äge, et bussis käis raadio ja see oli kõik inglise keeles puha...

Jõudsime siis kohale, suundusime edasi metroosse. Kadi pidi mulle muidugi Oyster Cardi kasutamist õpetama, aga see oli lahe. xD V.a need ekskalaatorid, need ajasid mind algul pisut närvi. xD Siis sõitsime Kensal Greeni, kus oli meie hostel, Milleeniumi Hostel. Seal olid nad klassiekskursiooni ajal ka olnud.

Kuigi meil oli alguses mõte, et esimesel õhtul uurime natukene seal ümbrust, siis me olime nii väsinud, et ei jaksanud seda mitte teha. Võtsime hoopis võtme ning läksime oma tuppa, kus meil oli üks prantslasest toakaaslane ka. Kadi läks voodiriideid tooma ja siis ta küsis, et kaua me seal oleme, tal endal oli palju asju, aga ta jäi suhteliselt ainult üheks ööks, mida ta ka meie toas ei ööbinud. xD Käis vahepeal riideid vahetamas ja võttis oma magamisasjad ja läks ära. :D Väga armas oli temast see, et ta pani koti ukse vahele ja toimetas koridori valguse abil, et meid mitte üles ajada. :D Kuigi ma olin siiski üleval, aga see oli väga viisakas. :) Üldse, Londonis olid kõik inimesed nii kohutavalt viisakad, et eestlased tundusid algul päris matsidena. :D


Igatahes jah, olime kaks tundi eestist taga... Mis mind hämmeldas ja kohutas, oli see, et kui ma nuuskasin, siis taskurätik oli must. xD Lihtsalt üks random fakt... aga tundub, et seal on õhk siis ikka päris must... :D Heh. Igatahes jäime me magama, mina ülemisel naril ja Kadi alumisel. Hommikusöök pidi olema kell pool kaheksa, nii et vaja oli puhata. :)

Nii, järgmine kord siis meie pühapäevast, mis tuleb ilmselgelt taas veel pikem postitus. xD

PS! Ma tahaks oma blogi välimust muuta, aga ma ei tihka. Praegune on ju nunnu, onju? ^o^ Eriti see Suhoon seal kõrval ja puha... ♥

Nii et siis nüüd kontserdist, jah? XD Kas ma üldse jõuan, see tundub liiga ulme. Ma ei suuda oma tundeid sõnadesse panna. Täna ma seda küll ära ei postita, aga ma siiski kirjutan.

Ma jäin siis sinna, et kontsert pidi hakkama ning rätikud ja asjad olid lavale toodud. Ühel hetkel läksid saalis tuled kustu ning suurele ekraanile ilmus kiri UNITED CUBE, mis muutus peagi ning seal seisis FANTASY LAND. Sel hetkel oli raske uskuda, et karjumine võiks veel valjemaks muutuda, või et inimesed võiksid veel kohutavamalt tagant peale pressima hakata. Adrenaliin oli laes, kui esimesed inimesed lavale tulid ning nn. sissejuhatusega peale hakkasid.

No ja siis, kui see läbi, tuli lavale 4minute. Või noh, nad nagu rohkem ilmusid lavale. Ja ma kartsin täiega kõigi Simoni ja Martina juttude põhjal, et nad on sellised pisikesed ja nii onju, aga tegelikult... ma ei tea, see kõlab nüüd väga veidralt, aga tegelikult nad olid täiesti normaalsed inimesed. xD Ja reaalselt - ma ei arvanud, et nii juhtub, aga ma pidasin iga hetke nii kalliks ja iga liiget nii oluliseks! :D Ja ma ütlen ausalt, et Hyuna polnud just mu 4minute lemmikliige, aga nii kui ma teda ja teisi nägin, suutsin ma ainult mõelda, kui suurepärased nad on, kui ilusad ja lahedad nad on! :D


Nojah, siis nad laulsid ja laulsid ja minu meelest möödus aeg liiga kiiresti. Ja mis oli natuke naljakas, oli see, et tegelikult oli üsna palju meesfänne. :D Ning nii mõnedki neist trügisid lihtsalt kohutavalt, et oma lemmikutele lähemale pääseda. (Mitte et ma ise seda ei teinud.) Igatahes jah, ma olin juba 4minutest nii vaimustuses, et ma kartsin, et ma karjun enda hääle igaveseks ära ning Beastile ei jää midagi, aga ma alahindasin ennast. :D Igatahes jah... see oli awesome! Totaalselt kirjeldamatu. Ja ma tegin igasuguseid videosid ja pilte ka, mis tuletab mulle meelde, et ma peaks ned youtube'i üles laadima panema... Muidugi pole need suurepärase kvaliteediga, aga nii lähedal on fancam'id must do asi. :D


Igatahes siis nad tutvustasid ennast! Muuseas, väga lahe oli, kui lava äärest igasuguseid sädemeid ja asju lendas. ;) Nende inglise keel oli nii nunnu, kuigi nad rääkisid ikkagi üsna palju korea keeles ja kõik lihtsalt suvaliselt läbisegi karjusid. xD Aga mida muud! Igatahes jaa... siis millalgi tuli Hyuna Bubble Popi soolo, mida mul oli natukene awkward vaadata. :D Ma olen alati imestanud, kuidas naisidolid suudavad oma lühikestes kleidikestes ikka alati pesu varjata, aga kui sa ise koha peal oled siis... ma tegelikult ei tohiks seda ilmselt kirjeldada, kohatu! :D Aga Hyuna oli niiiiii lahe! Ja tal oli tegelt täiega ilus kleit. :D Ja ma olin amazed tema häälest ja tantsimisest ja kõigest sellest. Üldse, päriselt näeb kõik veel TRILJONMILJON korda ägedam välja! Ma ei kujuta ettegi, kuidas ma edaspidi peaksin ometi vaatama neid laive, kui ma olen neid PÄRISELUS näinud?! :D


Siis, mis koht oli veel 4minute'lt täiega lahe? Aga loomulikult see, kui nad küsisid, mida me tahame, et nad laulaksid! Mina karjusin MUZIC ja siis osad mu ümber hakkasid ka seda karjuma ning siis nad küsisid: "Muzic?" Ja ma olin nagu JAAAAAAAAAAAA. xD Pärast nad tegid küll Muzic'ut ka. No ja siis veel oli vinge see, kui nad hakkasin Mirror Mirroriga esinema ning laulsid selle ühe koha ette enne ja rahvas karjus "거울아거울아!" Ja siis nad tegid seda saali ühele osale, teisele osale, keskele ning rõdule ja kõigile ja olid nagu megahämmingus, et kõik nii väga fännasid seda. :D Ja nende taustatantsijad (? nad väga ei tantsinud, hoidsid mingeid asju käes rohkem) olid ka täiega lahedad... :D

Ja muidugi! Gayooni ja Jiyooni lugu oli lahe! Nad tegid Ke$ha Blow'i coveri spetsiaalselt Londoni jaoks! Ja selle ajal lendas lava äärest loomulikult tuld, megakuum ja megalahe oli seda tunda! :D Ja siis millalgi, ma päris täpselt ei mäleta millal, tegid taustatantsijad ühe väikese tantsu Party Rock Anthemi järgi ja mulle tuli kohe MAMA meelde... :D


Ning siis viiiiiimaks tuli G.NA! Kelle suhtes ma polnud kindel väga. Ta nagu meeldib mulle, aga samas... aga ta on MEGALAHE!!! Kuna ta oskab inglise keelt, siis loogiline, et ta oskas publikuga megahästi suhelda! Tema alustas Black and White'ga, seda ma mäletan. Ja ta oli nii ilus ja tore! :D Ja ta ütles, et onju õues oli külm, aga nüüd on niiii soe ja siis kõik olid lihtsalt KYAAH ja jummel, tüdrukud ja poisid karjusid lakkamatult läbisegi, et G.NA, I love you või Saranghae! :D Mina kaasa arvatud, sest noh... G.NA!!!!!!!! XD Ta oli niiii tore ja armas! Ja ta tegi ka spetsiaalselt Londoni jaoks ühe loo... See oli väga vinge! Ja ta laulis isegi inglise keelse versiooni sellest "I'll back off so you can live happily" või mis iganes selle pealkiri ka täpselt oli. xD Jummel, milliseks ootusärevus siis juba kasvanud oli! Aga G.NA tegi ka Top Girli ja Bananas'it~! ^^


No ja siis...

Ja siis ja siis ja siis...


Vaikus. Ning ühtäkki kerkib Beast lavale ning... umbes ma ei kujuta ette mitu tuhat inimest mulle tagant peale tikkus, aga igatahes läks VEEL KITSAMAKS ja ma olin sinnani arvanud, et kitsas oli. Shock siis. Ja kui nad lavale kerkisid.., Ma... ma... ma... ma ausõna ei suutnud seda uskuda, ma näen neid päriselt! Ma vaatasin Junhyungi, Hyunseungi, Doojuni, Yoseobi, Dongwooni ja Gikwangi ning ma olin maailma kõige õnnelikum inimene! Ja nad laulsid! JA TANTSISID. Ja tegid seda "every day I shock" liigutust ja me karjusime, karjusime, karjusime, laulsime, laulsime... Selle loo lõpus kolm tüdrukut minu kõrvalt järjest minestasid ka. :D Nad tõsteti turvameeste ja esmaabi inimeste poolt üle aia ja viidi eemale. Vahepeal käisid need esmaabitöötajad ees ringi ja andsid juua inimestele, ausalt, ma oleks vist ilma selle veeta otsad andnud, kuigi need mehed alati andsid nii palju, et siis kui ma enne olin "ÕHKU, VETT" siis sel hetkel ma olin "APPI MA UPUN". XD Aga siis ma olin juba kolmandasse ritta jõudnud...

Ja Beast esines. Ma räägin nüüd kõigist üldiselt natuke, et mis mulje nad mulle jätsid ja nii...


Yoseob. Ma ei tea noh. Yoseob on see kahtlane aegyeo tüüp ja mulle üldse ei meeldi aegyeo. Ja kui ta oli siiamaani mu Beasti lemmikute hulgas paraku viimasel kohal, siis nüüd Beastis enam kohti suhteliselt ei eksisteeri. TA OLI ERAKORDSELT VINGE! Alguses tundus tal nagu natuke igav olevat, aga pärast sai ta eluvaimu sisse (ajavahe, ma usun). Ja ta vahepeal seisis, keel natuke suust väljas ja ma olin lihtsalt AWW! :D Ta näeb päriselus minu jaoks PALJU ARMSAM välja kui piltidel. :D Tegelikult ka!!

Gikwang. Tema oli suhteliselt samasugune nagu piltidel, tantsis hästi, oli lahe, laulis hästi, oli super! Aga ta seisid 2juni hetkel ees, mille peale ma olin sel momendil kergelt pissed, aga no KAMMOON! Gikwang! Ma olen 100% veendunud, et mul on temaga mingi eriline suhe! :D

Dongwoon. TÄPSELT, TOTAALSELT samasugune kui piltidel, sama pikk ja ilus ja kõhn ja suurepärase häälega ja lahe ja armas ja nunnu ja DONGWOON!!!!!!! Totaalselt fännan teda, nagu kõiki. Totaalselt. Mul ei ole midagi öeda. Ma lihtsalt ei suuda. See on kirjeldamatu.

Junhyung. Ma märkasin teda esmesena, sest ta oli väga väljapaistev. Ja võimatu, aga tõsi - veel kõhnem, kui piltidel! Ta kandis päikeseprille, nagu talle viimasel ajal tavaks saanud... Aga neist nägi läbi. Aga ta oleks võinud need ära võtta. Nad olid kõik algul üsna tõsised, äkki kartsid? :D Aga igatahes, kui ta viimaks naeratas... SEE OLI NII ERAKORDSELT ÄGE! :D Ja tema ja Doojun olid koguaeg, KOGUAEG peaaegu seal poolel, kus mina ja Kadi olime, Hyunseung oli teisel... aga Junhyung! Jummel, ma armastan teda nii kohutavalt, nagu kõiki teisi. Tema räpp... Appi, appi, appi. Ma ei suuda. :D

Doojun. ISVER! Ta on niiiiiiii vinge! :D Totaalselt. Kas saab veel ägedam liider olla? Ma küll kahtlen... Ta oli alguses nii tõsine. :D Nagu teisedki. Ja siis ühel hetkel... hakkas ta naerma ja see oli nagu MAGIC ja kõik muutus! :D Ta oli nii erakordselt nunnu, suhtles palju rahvaga, tõmbles ringi, hüples, naeratas... Ma lihtsalt poole ajast vahtisin teda, teda, teda! Ta röövis nii palju mu tähelepanu. :D

Hyunseung. NÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜD MA SAAN ARU, mida nad kõik jahuvad sellest tema neljadimensioonilisusest, mida nad koguaeg jahuvad, et ta on nii 4D ja teistsugune. Ma mõtlesin, et ega ta ju mingi imelik pole! :D Ta oli pidevalt üsna tõsine eksole. Ja ta tegi mingit veidrat teistest erinevat tantsu. xD Ja täiega... ee... ma ei suuda seda kirja panna. xD Ja kui Junhyung räppis, siis ta tegi tema poole nii armsaid liigutusi. Ja kui teised laulsid rivis, siis tema jalutas ringi. Ja keerutas. Ja kükitas. Oli nii üsna RANDOM. :D Ja siis... iga kord, kui ta viitsis meie poole laval tulla, võtsin ma oma Hyunseungi banneri ja vehkisin nii, mis jaksasin! :D Ta oli kõige tõsisem, AGA ta karjus meile "are you having fun?" ja tegi seda "say yeaah~. (YEAAH) Say yeah yeah yeah" värki. :D See oli LAAAHEEE~.


Igatahes jah. Minestajad. Ma ei tahtnud, et Beasti esinemine kunagi lõpeks. Doojun karjus meile JUMP, mul polnud ruumi isegi end nihutada ja ma hüppasin nii kuidas suutsin. xD Kõik tegid seda.


Mingil hetkel esitas Hyunseung Trouble Makerit Hyunaga. See oli lahe! Super! ^^ JUMMEL, TA LAULAB NII KOHUTAVALT HÄSTI! Siis millalgi tegid nad Soom'i. JAH, nad tantsisid oma Soom'i ülivinget tantsu. Yoseob karjus I DA NAAAAA, mis oli liiga lahe, ülimalt suurepärane. Junhyung räppis. Ja Fiction. SARANGHAE SARANGHAE SARANGHAE SARANGHAE SARANGHAE. Ja millalgi oli väike video/pildi slideshow. Sellest, kuidas nad tahtsid saada paremaks ja paremaks. Kuidas neist sai BEAST. Ja vot siis oli küll tunne, et lihtsalt nutad enda elu välja. :D Ja kõik läks üha paremaks!!!!!!


Siis millalgi olin ma juba teise ritta saanud, Kadi minu kõrval, ees vaid väga lühikesed inimesed. SUUREPÄRANE, suudate te ette kujutada? Millalgi keegi viskas mingisuguse mänguasja lavale. Yoseob võttis selle kätte ning pani eemale, jalust ära. Keegi viskas lipu. Doojun poseeris UK lipuga. Yoseob mängis sellega supermani.


Siis... nad esitasid nii palju parimaid laule. Ja On Rainy Days'i. MIDA EKS! SUPER! Ja You'd. Ja Beautifuli. Ja Kadi suureks rõõmuks Freez'i. Ja siis V.I.U'd. See on ühtlasi minu postituse pealkirjaks. :D Selle ajal oli 2juni moment. Ja natuke JunSeobi, aga I WASN'T EVEN MAD. xD


Hyunseung oli viimaks meie lavapoolele tulnud ning keerutas seal omasoodu, nagu tal kombeks. :D Ja siis tuli Doojun sinna ning hoidis oma kätt tema poole välja nagu printsessile, Hyusneungie alguses ei märganud. :D Aga siis oli kerge DooSeungi moment OTSE MINU NINA ALL ning kõik inimesed sealt läksid nii hulluks, et Doojun hakkas täiega naerma ja nad olid mõlemad nii õnnelikud ja nunnud. I love fanservice lihtsalt liiga väga. :D Hyunseung oleks võinud seal natuke entusiastlikum olla, aga DOOSEUNG FTW~! :D

Ja siis kui nad hakkasid kummardama, seisid meie poolt vaadates järjest Doojun, Gikwang, Hyunseung, Junhyung, Dongwoon ja Yoseob ja ma olin nagu NOW OR NEVER! :D Me enne väljas käisime Krissuga küsimas, et kas Beastile fangifte saab jätta, aga nad ütlesid, et ei. No ja siis ma sain need kindad, mis ma Hyunseungile tegin, kätte, panin üksteise sisse ning oma jõudu mängu pannes ning käevärinat eirates viskasin need lavale. :D JA TEATE MIS?!?!??!! :D Ilmselt kõik teavad juba, aga GIKWANG võttis need üles, vehkis nendega!!!! Ja kui nad kummardama hakkasid, siis Doojun pidi võtma ta randmest, sest ta hoidis mu kindaid! JA SIIS NAD VEEL LAULSID JA TA VEHKIS JA LEHVITAS NENDEGA, MINU SINIMUSTVALGETE EESTI KINNASTEGA, MILLE MA ISE KUDUSIN! Ma olen niiiiiiiiiii paganama õnnelik, et ta need sai. Lihtsalt DAEBAK! Ja ta võttis need kaasa. :D Yoseob seda mänguasja ei võtnud ning lõpus, kui keegi koristama tuli, siis nad fännid küsisid, et kas Beast saab need asjad enda kätte, siis nad ütlesid, et Beast saab selle, mille nad ise lavalt kaasa võtsid ilmselt. MIS OLID MINUD KINDAD~~~! FYEAH!




Ja Beautiful oli suurepärane.

Ja siis tuli Fly So High pärast seda, kui me olime karjunud... Ja nad kõik tulid lavale, see oli nii liigutav! NAD OLID NII LAHEDAD. Nii ilusad. Nii suurepärased. Ja ma mäletan seda, et ma olin kõik raskused unustanud ja lihtsalt hüppasin, karjusin ja laulsin. :D Ma tahaks nii kohutavalt tagasi. xD Ja siis ühel hetkel keegi, kes lava keskel oli, laulis ning Dongwoon seisis suhteliselt minu ees. Ja siis ma tean, et ma ajasin ennast seal teises reas nii kikivarvule kui suutsin ning lehvitasin kõigest jõust, ta hakkas naerma ning lehvitas OTSE MULLE, mispeale kõik mu ümber tema poole vaatama pöörasid ja lehvitamine alguse sai. DONGWOON LEHVITAS MULLE. xD

Omg Signe, sa obsessid liiga palju. Aga ma olen endiselt liiga vaimustuses ja iga kord, kui ma sellest räägin, või sellele mõtlen, tuleb see tunne tagasi, süda hakkab peksma ja...

Ning siis saigi see läbi. :'( NOOOOO. See oli liiga õudne. Et läbi sai. MA EI TAHTNUD. EI TAHTNUD, et nad ära lähevad... Täiega südantmurdev.

Saalist välja jõudnud, veel üks tüdruk minestas. Fly So High ajal oli sadanud täiega seda paberivärki alla. Mul on paar seda endal alles isegi. xD Kõik oli seda täis. Ma ostsin endale United Cube albumi, ma rägielt kahetsen, et ma postreid ei ostnud, aga ma ei taha sellest rääkida. Me leidsime põrandalt Junhyungi banneri, aga ma jätsin Hyunseungi oma letile, sest mul oli nii paha olla, ma värisesin üleni ning ma tahtsin istuda. Kadi ostis vett, ma istusin seina ääres ja kartsin, et suren. xD Nägin korra riidehoidu minnes Krissut ja Elist, kes olid saanud ühe 4minute poolt visatud mõmmi... O_O

Ja siis välja ning kõik oli lihtsalt... NII HEA JA NII KURB KORRAGA. Laulud kummitasid. Kõik oli... uskumatu.

Kõik minu videoklipid on siin: UNITED CUBE IN LONDON

Ausõna, aplaus sellele, kes selle kõik läbi viitsis lugeda. Ja neile, kes viitsivad minu lakkamatut vaimustust taluda. Ma olen lihtsalt... yeah. Saate aru küll. :)

(Need siin postituses on kõik minu pildid. Ma kirjutan järgmisena ülejäänud reisist ja millalgi panen teiste paremad pildid ka üles, ainult pildid siis.)

Shall we start?

Kuna ilmselgelt inimesed tahavad, et kõigepealt kirjutaksin ma UNITED CUBE KONTSERDIST, mille pärast mina ja Kadi üldse Londonisse läksime, siis seda ma ka teen. Kõigepealt oli minul siis mõte, et minna pärast hommikusööki, aga come on. Pärast pühapäevas ringitatsamist olid jalad läbi, uni oli ka peal... Kadi mõtles vaid mõned tunnid varem minna, aga siiski asusime juba üsna vara teele.

Hommikuti sõime siis kolm röstsaia maasikamoosiga alati. Ka sel korral. Siis pessu, natuke tukkuma, asjad kokku, alla hoidu, poodi (õhtul oli ka vaja midagi süüa) ning seejärel linna. Pidime ju Brixtonisse minema ja noh... kas või uurima, et kuidas lood on inimmassiga - kas keegi on juba kohal ka? Enne veel Kristiina helistas ja käskis kindlasti teada anda, kas seal on juba keegi.


Jõudsime siis Brixtonisse, läksime ühe naela poodi ning leidsime sealt lahedaid glowstick'e. Ostsime neid ning ka kummikomme ning suundusime sinna poole, kus Kadi teadis o2 Academy olevat. Esimese asjana vaatas meile vastu sellelt üsna tagasi hoidlik kiri "United Cube 5th December" ning mitte kedagi ei paistnud kohal olevat. Kahtlustavalt hiilisime edasi ning ühtäkki avanes meile vaade ikka no mitmesajapealisest massist, kellest esimesed juba väga vara ja magamiskottidega kohal olid. Seal oli palju turvamehi ja värki ka, osad tantsisid tänaval, et sooja saada, enamik ajas lihtsalt juttu. Suundusime siis rivi lõppu ning avastasime õudusega, et uste avamiseni on jäänud täpselt kuus tundi.


See selleks. Kadi saatis sõnumi VIP'le (Triinu), kes lubas umbes poole üheks kohal olla, mina helistasin vahepeal Krissule, kes samuti Elisega kuskil olemas olid ning pidid nüüd meie seltsi suunduma. Meie taha kogunes kiiresti päris suur hulk fänne ning ma olin rõõmus, et me tulime kuus tundi varem. Hoolimata sellest, et terveks päevaks oli meile määratud vaid kott kummikomme. Teised tulid ikka metsiku söögihunnikuga. Aga otsustades, et ka vahepeal on võimalik ära käia, tegime pilte, ajasime juttu ning olime niisama. Aeg läks ning viimaks saabusid hämmeldunud Krissu ja Elis, kes sarnaselt meile olid segaduses, et mitte kedagi ju polnud maja ees... Aga järjekord oli päris pikk, võtsime nad rõõmsalt enda sekka.


Mingil hetkel tulid ka Triinu ning tema sõbranna Agnes, kes tulid ja esimese asjana küsisid inglise keeles, et kas keegi meist räägib eesti keelt. Loomulikult rääkisime ning nii saavutas meie punt lõpliku suuruse.

Vahepeal sõbrunesime Itaalia fännidega, kellel oli Fictioni limited editioni photobook, siis rääkisime veel nii ühtede kui teistega, ma olin vahepeal ka Hyunseungi ja Junhyungi bannerid välja võtnud ning nii me seal siis ootasime. Aega oli läinud vaid umbes kaks tundi.


Ühel hetkel tormas kogu kamp tahapoole, kus keegi Beasti liige end korraks aknale oli ilmutanud. Mina ja Krissugi läksime uurima, samal ajal kui Kadi meile vapralt kohti edasi võitles, nii et olime juba oma kümmekond sammu edasi liikunud. Külmast tingitult läksid Agnes ja Krissu meile teed ja kakaod ostma, samal ajal kui meie plaanisime minule igasuguseid naljakaid ja vähemnaljakaid kostüüme, millega meie armsaid lemmikuid šokeerida.

Viimaks tulid nad tagasi ning saime natuke sooja. Siis oli minu, Triinu, Kadi ja Elise kord McDonaldsisse minna ning tagasi jõudes liitusime uuesti teistega. Samal ajal liikusime veidral kombel jõudsalt edasi... Mööda minevad kohalikud olid küll hämmingus!

Kuna Triinul oli kuskil eespool keegi tuttav, tekkis meil kurikaval plaan. Miks me ei võiks niiviisi "kogemata" kohe pool maad edasi sattuda? Seda me ka tegime ning viimaks olime jõudnud üsna ette tee äärde, saades seega IDEAALSED kohad järjekorraks. Tutvusime enda ümber seisjatega ning ühel tüdrukul oli veel Hyunseung banner, mida siis üks naine tahtis pildistada, minu omaga koos. Poseerisime, naersime, hüplesime, tantsisime, laulsime. Seejärel tuli meie juurde veel keegi ning tahtis pilti teha, küsides ka ühtlasi, kust me pärit oleme ning kui vanad me oleme. :) Ma nägin tea nüüd just allkpopis ühe intervjuu pildi peal, nii et kas ta oli allkpopist? Ma ei tea, me saime nagu aru, et hallyukpopist, aga sellist kohta ju ei ole... Mis iganes! Igatahes olime kohe kümme korda kuulsamaks saanud. Aeg möödus ja möödus, tegemata seda piisavalt kiiresti.

Mingil hetkel tuli meie juurde järgmine inimene, pärides huvitunult "Are you these girls from Estonia?" Ja me olime: "MUIDUGI!" Meiega tehti pisike intervjuu, pidime ütlema oma nime, elupaiga, millal me tulime ning mis lugusid tahame enim kuulda. Kuigi mu südamesoov oli kuulda On Rainy Days'i, ütlesin siiski Fictioni, mis on sama tähtis, või isegi rohkem. Ma ei tea, kõik on nii segane.

Ajasime temaga veel juttu, ta oli sõbralik ning meil oli superhea tuju. Vahepeal käis Beasti manager vaatamas, et kes siis tema pisikesi kaema tulid. xD Ja muidugi jooksid inimesed kaameratega, kaameratega, kaameratega... Ühel hetkel tulid tähtsad aasiaonud suure tahvli ning kleepsudega, lubades fännidel kleepida üks neist lahtrisse, mille pärast nad kpopi kuulavad. Valikutes oli "Music", "Dancing", "Looks" ja äkki "Fashion"? :D Ma ei ole päris kindel. Mina valisin music'u. Igatahes siis aeg möödus ja möödus ja möödus ja möödus ja ei paistnud, et me kunagi üldse sisse saaks. Ja polnud tunnetki, et veel mingi kontsert tuleks... [Ma avastasin praegu, et ma olen hetkel olnud 37 tundi järjest magamata, aga I ain't even mad.] Ja me laulsime. FICTION IN FICTION IN FICTION. BRIXTON IN BRIXTON IN BRIXTON, FICTION IN BRIXTON IN BRIXTON...


Siis viimaks lõi kell tundi ning inimesed hakkasid liikuma. JA MILLINE LIIKUMINE SEE OLI. Kitsas. VÄGA kitsas ja tihe. Aga võrreldes kontsertiga? JÄRJEKORRAS OLID RUUMI ÜLELIIA! XD Igatahes liikusime vaevaliselt aga jõudsalt uste suunas. Minu taga pani üks turvamees tee hetkeks kinni, aga mina sain veel liikuma. Kontrolliti piletit. Sisse saades kontrolliti kott taskulambiga läbi. Siis võeti piletil see rebimisots ära ning tormasime Kadiga üles riidehoidu. Enne anti meile veel mingisugused VÄGA VINGED United Cube invitations to Seoul ka, ma teen sellest pildi hiljem (ma teen eraldi postituse ostetud/saadud asjadest kunagi). Siis läksime mängima mingit mängu, et pidid mingi hunniku vahelt asju välja koksima suure haamriga (ma ei oska seletada). Saime Kadiga mõlemad lohutusauhinnad: Infinitely yours Seoul Passport kaaned (awesome!), mingi värgi, mille saab oma kohvri külge panna ning veel ühe selle invitationi. Siis suundusime saali... Ja sime üsna head kohad! Olime umbes kuuendas reas. Aga oodata oli jäänud veel KAKS TUNDI...


Lava suurel ekraanil näidati muusikavideosid, Korea reklaame jms. Fännid olid juba siis pöördes - kajuti kaasa Beautifulile, tõmmeldi 4minute videode saatel ning kiljuti G.NA üle. Ning saal täitus, täitus, täitus. Ja mina ning Kadi trügisime, nügisime, pugesime. Kuni olime saavutanud küllaltki hea positsiooni neljandas reas. Seda muuta tundus olevat üpriski keeruline. Vahepeal ilmusid CUBE liikmed rõdu (seal olid rõdul istekohad ning all saalis seisukohad) all olevasse aknasse(?) ning rahvas läks täiestu hulluks! Ning noh... siis ühel hetkel toodi lavale käterätikud ning veepudelid ja jäi veel oodata kakskümmend minutit. Minu elu pikimad, põnevaimad, unustamatuimad ning vingemad kakskümmend minutit. Jah. Ning pärast seda algas minu elu PARIM HETK SENI.