Please

Hellooooo~!

Ma tean, ma pole nii nii nii ammu postitanud! Te ei taha teada, mitu korda ma olen selle siin lahti võtnud, et midagi kirja panna ja sama targalt uuesti sulgenud... Kiire on olnud. Ning kuna ma nüüd on juba palju aega möödas, siis ma arvan, et mingeid väga põhjalikke kirjeldusi siit ei saa.

Aga millalgi käisid meil koolis siis Sayuli programmi raames Korea noored, kes tutvustasid nende kultuuri, muusikat jms. See oli tegelikult väga lahe! (NB! Pildid pole minu tehtud.)

Me saime kõik sellised toredad lehvikud ka oma nimede ning Sayuli logoga. Järgmisel päeval pidi olema tegelikult nendega kokku saamine vanalinnas ja midagi, aga sinna ma paraku ei jõudnudki, kuna pärast seda üritust läksin ma töö juures läbi ning lõppude lõpuks tutvustasime me hoopis Soomes õppivatele jaapani vahetusõpilastele linna, jõime esimese glögi sel aastal ning kõndisime väga väga palju!

Gerda sai pisut jaapani keele praktikat; mina olen rääkimisest juba suhteliselt loobunud ning vaid kuulan, aru saan natuke jah, aga siiski, meh. Korea keel läheb samas päris hästi. :)

Sel samal õhtul käisime Gerda ja Lindaga väljas Linda sünnipäeva tähistamas, kellele me kinkisime muidu mõlemad Hurtsi albumid. Oleks nii tahtnud kontserdile minna... lucky Kadi. JA KADI, SA PEAD POSTITAMA! Mõtle, isegi mina teen seda!!!

Hmm, mis siis veel... Aa, vahepeal tuli Aki tagasi Eestisse, nii et tema juures oli Halloweenipidu... Sellest mul pilte väga pole isegi...

OK! Kunagi jälle ning loodetavasti jääb väiksem vahe. Aidaa!

Täna öösel nägin meeldivalt creepyt unenägu ei kellestki muust kui mister-king-of-hell-Crowleyst. Kes oli mu uus boss kaubanduskeskuses, kus ma iga päev käin, sest ma läksin mingil põhjusel sinna tööle ja ma olin nagu WHATTHEHELL kui ta mulle "hello" ütles. Ja siis mul polnud koristamiseks piisavalt vahendeid ja siis ma läksin küsisin seda, you quessed it!, Crowleylt endalt. Ja ta oli mingi, ma olen king of hell miks sa seda minu käest küsid. Upsss. Igatahes ta ütles, et ma peaksin minema koos teiste uute töötajatega tema juurde õhtusöögile. No freaking out? HAHAHAHA. Läksin siis koju ja rääkisin Gerdale ja Lindale ja nad olid nagu MUIDUGI on su boss Crowley. Igatahes me otsustasime tema maja juurest läbi käia, aga teda polnud seal ja siis me mõtlesime, et kutsume ta välja nagu Supernaturalis ja hakkasime just devil's trapi joonistama, kui Crowley äkki meie selja taha ilmus ja "hello girls" teatas. Gerda ja Linda läksin koju mingil põhjusel ja ma pidin minema kuskile tema maja keldrisse, kus oli veel noori ja siis me vaatasime mingit puppet showd, mida esitasid 3-4 aastased, kes laulsid samal ajal lastelaule...

Ma võtan sel aastal vabaainena midagi psüühikaga seotut ja ma lihtsalt arvan, et oleks patt jätta teiega jagamata neid geniaalseid vaimusähvatusi minu õppejõu sõnavaras. Ma tõsiselt armastan neid reaalselt viie tunnised loenguid!!

1. Tegemist on jutuga individuaalsest kogemusest.

- Kui inimene satuks restorani ning ta leiaks oma supi seest tarakani, siis ta sinna enam uuesti ei läheks. Aga kui kanal sama juhtuks, siis ta läheks uuesti ja uuesti ja pärast mitmendat korda, kui tarakani enam ammu pole olnud, hakkaks aru saama, et midagi on valesti ja otsiks uue restorani.

2. Kui küsimustele vastavad vaid mõned õpilased tunnis.

- Ah sa oled ka koolis käinud... katsu seda siis varjata, see pole tänapäeval enam popp.

- See pole küll hea, et sa koolis oled käinud, sest teised kõik on ju loomult targad...

3. Väljas müristab ning reaalselt pool saali võpatab. Saabub vaikus.

- Kes tegi?

4. Jutt inimestest, kes pole koolis käinud.

- Vaatavad taevasse... no need täpid, kui ikka pika redeli ehitaks, jõuaks kohale küll.

5. Jutt mustast ning valgest tahvlist, kas on vahe?

- Nüüd on tahvlid ka kahvatanud, õudne ikka, mis koolis räägitakse.

6. - Kujutage ette, et te olete konn, kõigepealt sööte musta puru ära ja siis mõtlete, et mis see oli. Nõukogude inimene pidi nii käituma, kõigepealt läks järjekorda ja siis küsis, mida müüakse. Tänapäeval on üldse allahindlus-retseptor.

7. Jutt kõrvast, sisekõrvast.

- Ja seal elab teil tigu. Nunnu ju, nii kaitstud ja puha.

8. - Mõelge, kui naistel oleksid kõrvarõngad, aga kõrvu poleks, kurb ju. Aga evolutsiooniliselt on nii, et kõigepealt on eesmärk ja siis tekib organ. Nii et järelikult olid enne kõrvarõngad ja siis inimesed panid endale kõrvad külge.

9. - Kui mina oleksin karvarakk... peaks vist ütlema, et ma ei ole, aga kui ma oleksin... *õppejõud tutistab end*.

10. Jutt karussellil keerlemisest.

- Peaks tekkima väga mõnus okseaisting, aga kui kiiresti keerutada, siis ega kaugele ei lenda.

11. Kutsub kellegi klassi ette midagi demonstreerima.

- See on ainult... elu lõpuni piinlik.

12. - Kui patsiendile närvi lööd, siis saad kolaka ja see pole enam refleks.

13. - Sõbra nahaga saab ikka suure tüki põrandat ära katta. (Jutt naha tundlikkusest.)

14. Reaalselt slide'lt: Viie meelega inimene on kas Põhja-Ameeriklane või kohe suremas ja varsti ehk näebki surnuid. Normaalsel inimesel on kõvasti rohkem meeli.

15. - Milline normaalne inimene jookseb kuus tundi päevas? Hüppab liivakasti? Põrgatab kummimuna...? Minu arvamus sportlastest on... (keegi auditooriumist: HUVITAV). Neil on kõik vaimselt vähearenenud. Kui mina tahan raudmuna kaugele saada, siis ma panen selle cargobussile, mitte keti otsa ja ei viska. Ja need ei oska tagasi ka tuua. Ma loodan, et keegi ei märganud, kui... huvitav minu arvamus on. 

PS! Kehakultuur on kasulik ning tervislikkuse mõttes tuleb end liigutada!!!!!

16. Reaalselt slide'lt: Me peame seda kondi-hunnikut koordineerima.

17. Pilt luukerest. Õppejõud üritab aru saada, kas tegemist on mehe või naisega, järeldab, et mehega, kuna tal on küllaltki laiad õlad ning kitsad puusad.

- See on maksimaalne, mida üks mees saab teha, et olla võimalikult sooneutraalne ja ikka on macho tunnused.

18. Jutt on tummfilmis esinenud joomisstseenist.

- No Venemaal võib see olla juba pigem dokumentaal.

19. - Sportlaste jaoks pannakse seintele padjad, ta ei oska seisma jääda. Iga normaalne inimene jääb seisma, kui sein on ees. Ja muide, ma loodan, et teie arvamus spordist paraneb selle kursuse jooksul.

20. - Ära mulle eksamis vähemalt kirjuta olen sportlane ei oska vastata. Aga kui kirjutad, et olen sportlane ja oskan vastata, siis ma kirjutan vastu, et järelikult pole hea sportlane.

21. - Poksijatelt küsiti, et kas poksimine kahjustab aju. 10% ütlesid, et jaa, aga ülejäänud ei saanud küsimusest aru. Poks on lihtsalt teisele ajuvigastuste tekitamine, aga et endal raskem oleks, paned padjad käte külge...

Eile siis hommikul oli mul taas töö, ning pärast seda tuli Linda sinna ning me läksime lennujaama, et Raido Jaapanisse saata. Korraga selline imelik - natuke oled nagu kurb (mõnel juhul palju), natuke oled nagu kade ja natuke oled nagu õnnelik ka, et kellelgi nii toredal avaneb nii lahe võimalus minna hoopis teise kohta, seal õppida nii keelt kui kõike muud tundma ja üldse, reisida! Nüüd on Raido juba Jaapanis kohal olnud pisut, saatis Gerdale hommikul sõnumi ja puha. Vaatasime eile, kust ta lennuk üle lendas ka. :D

Igatahes, ma loodan, et see saab olema üks megaawesome aasta ning muidugi hulgaliste postituste ning piltidega, et me kodus ahhetada ja ohhetada saaks. Kui keegi veel tahab, siis ma arvan, et siin võin ma Raido aastat Jaapanis küll jagada.

Isegi Liisa juba postitas (!!!) ja seda tänu minule antud lubadusele ja seega palun tänusõnu siiapoole saata, nii et ma mõtlesin, et võiks seda ju ise ka teha. Kooli on juba päris kaua olnud... ja tööd ka ja ma olen päris väsinud. Ja reedel saan lõpuks Viljandisse minna~! See aasta siis uus algus ja õigusteadus ja korea keel, kuna japs ei sobinud mu tunniplaaniga. Vist mainisin ka? Forever sad. Igatahes.

Teisipäeval pärast korea keelt olime Anu-Mariga garderoobi juures ja ta märkas, et Big Bangi kott läks mööda, kes oli tegelikult Gerda. Tuli välja, et ta läks Gotsusse, sest Aki tuli Eestisse. Läksin temaga kaasa ja siis lõpuks olime päris paljukesi seal, kuni resto lausa kinni pandi. Hindasin oma võimeid piprase toidu tarbimise osas ilmselgelt üle ning üritasin mitte kõigi nähes pisaraid valada, vist läks õnneks. Olime veel natuke linnas ning siis tulime koju, sest meil oli mõlemal õppida vaja ja Gerda oli natuke tõbine ka. Pole vist tarvis öelda, et ega me sellega kuigi kaugele jõudnud...

Siis järgmisel päeval taas kool ja väsimus, neljapäeval väga palju kooli ja karjuvad õpejõud näiteks... oeh. Kuigi mul oli reede hommikul 6:30 töö, siis ma otsustasin ikkagi Gerda ja Lindaga sel päeval veel EHI peole minna, teemaks oli back to the future ning Linda oli suurepärane Eleven! Meie Gerdaga olime aga otseloomulikult tema kompanjoonid oma Doctor Who särkide ning kikilipsudega. Enne veel oli rebaste nö ristimine ning mina ja Linda ühinesime teistega linnas ühes punktis Roosikrantsi tänaval, kus rebased ülesandeid pidid täitma. Kõige raskem oli neil vist see koht üldse üles leida... Lõpuks sealt läksime siis edasi.

Jõudsime alles kohale peo toimumispaika, kui me nägime, et Matt Smith, see tähendab, Eleven, tähendab, suurepärane Doctori cosplay, ka Eleven, sinna tuli. :D Linda oli muidugi ka superlahe. What are the odds, et sa näed ühel õhtul kahte Doctorit?! Saime kuulata rebaste vannet ja näha neid totralt tantsimas... Päris palju Doctor Who'd, päris palju suitsuhaisu ning rääkimist/karjumist ja viimaks pärast seda, kui ma olin üritanud Doctorit veenda, et ta ikka ei regeneratiks ning midaiganes veel, tulime kolme paiku koju. Väga lahe oli! Ja muidugi - mina nägin Liisat ka, ärge nüüd mõelge, et ainult tema mind märkas. Ega ma pole mingisugune Supernaturali kummitus, kes end vaid teatud inimestele ilmutab... Nii kummaline on päriselt näha kedagi, kelle kohta sa oled vaid blogist lugenud... Aga väga asdfghjkl, raske kirjeldada.

わたしたち！みんあ さかわいいですね！

Ja lõpetuseks hetkel megapopulaarne The Fox, mis mind nii kohutavalt kummitab...

Ma olen hetkel tegelikult nii nii väsinud, aga blogisse postitamine on viimasel ajal nii nii unarusse jäänud. Kool ja töö söövad aega, eile olin ka kella kümneni õhtul tööl ja siis juhtubki nii.

Täna avastasin midagi huvitavat. Pärast seda, kui ma olin pea kakskümmend minutit tahtnud endale teed teha, jõudsin järeldusele, et meil on erinevaid sorte lihtsalt liiga palju. 

Aga kas teed on kunagi üldse liiga palju? Vist siiski mitte. Aaah, purutee jäi siia veel panemata. Nojah. Tahaks end nüüd lihtsalt kerasse keerata ning You're the Best, Lee Soon Shin'i vaadata (sest meie korea keele õpetaja ütles, et vaadake draamat!!! küll põhjusel, et me kuulaksime, kuidas intonatsioon seal on, aga siiski on see väga hea kodutöö), aga ma olen natuke uimane. Aga kuna mul hakkab kool alles kella kuuest, siis äkki isegi veel jõuab... Hakkame täna enda tutvustamist õppima.

Koolist veel... elan siin Sam Winchesteri unistuste elu vist et lawlawlaw. Ootan juba, et kuskilt kargaks välja mu vanem vend või õde, kes ütleks, et dad wants us to pick up where he left off, 

aga see tähendaks, et ma olen praegusel hetkel adopted ning hunteri-elu mulle ilmselgelt ei sobiks, kuna ma ei jõua joosta ja olen üks paras nõrguke muidu ka.

Mis siis veel! Lõpuks ostsin endale sünnipäevakingi ära (yupyup, mu sünnipäev on ju tegelikult mais, aga vot, natuke läks aega...).

E-luger Prestigio PER3664BC. Ma ei ole seda üldse harjunud veel kasutama, aga sellega on nii teistsugune ja lahe lugeda ja ma absoluutselt armastan e-ink ekraani, mis on täpselt nagu raamat ja vahepeal taban ma end mõttelt, et miks mu raamatul on ees kiri "Loading...". Hetkel loen "Boy Meets Boy" David Levithan (ja ma pidin seda praegu googeldama, sest kirjutasin enne rahumeeli Leviathan okei).

PS! G-Dragoni Coup D'etat on SUUREPÄRANE.

So I've been meaning to try self-publishing in lulu for a while, and I finally got around to do it! It's really simple, but takes some time to make everything as you want to, since most of the people aren't actually editors etc. Thankfully, a lot of important information about fonts and sizes is available in the internet. 

I have to say that lulu stuff seems super friendly! Their videos are very helpful so if you are going to do it, I recommend watching them. I did this just for myself so I got the cheapest version and had to pay only for printing (150 pages for $6.50) and shipping (a little more than $7). The product was in really good condition while arriving and printing + shipping time was around 2 weeks. Pages are really nice, the paper is quite thick, even thicker than some books you can buy from bookstore. I made myself A5 format book, softcover, since A5 does not have hardcover version (yet!) and it costs a lot more. ~70 pages cost around $18. So yeah.

I'm really happy with the result!

This time also in English, because I'll be writing of how I met Sade~. (And maybe she wants to read it too, even though my English is sucky.) Soooo... I've known her for a pretty long time. When I first talked to her, she was in Japan, but she actually lives in Finland and I met her through tumblr, thanks to Sherlock. :D

On 8th of July, she and her Japanese quests (Murata's and Hyoudou's) came to Tallinn for a day! I was supposed to be kind of like their tour guide, but I have to tell that Sade did a way better job with a map in Old Town than I could. XD I'm such a failure in reading a map. Anyway, we met at Viru Keskus around 10 and I got there a bit earlier and I was super nervious and just aaah. Also, I didn't take camera with me and I was super pissed the whole day about that! I really hope I can get some pictures one day. XD Then I saw them and me and Sade hugged and it felt like it was at least 1000th time we met. :D Also, she gave me super delicious strawberry tea!

It was super sunny and hot, but it was nice, most of the time. :D

We went to Old Town, of course! At first we bought those almonds everyone just love! And looked around. I think it was quite soon after that we went to Maiasmokk cafe to have some tea/coffee and cake. Me and Sade had really delicious strawberry cake~ nomnomnom. I had peppermint tea. ^^ We just talked about Tallinn and Estonia and it was super difficult for me, since I didn't like studying Estonian history at school, but I still knew some things. It was awesome that they knew about Balti Chain/Chain of Freedom and other stuff. Their interest was so pure ant they were just so nice I wanted to cry. Murata's also gave me a really nice blue bag they brought from Japan. :)

After that we went to look for Katariina Street. It was super adorable and we found a cute shop/place where they made items from glass. Since I live in Estonia, I've never actually been in many places in Old Town, so it was interesting to me as well. :D The next stop was Town Wall. It was really nice weather and it was just amazing to walk on it and see everything. :D While we were doing so, me and Sade talked a lot about everything and I really enjoyed it.

Katariina Street

And some more. Sade takes really good pictures! ^^

Where glass items were made.

On the Town Wall - Sade's guests. They were sooooooo niceeeee.

Gah, me and Sade would really have liked being there! It looked so nice, jealous~.

After that we went to Toompea, but before we stopped at Freedom Square and in front of Japanese embassy. From Toompea, we went to viewing platforms at Kohtu street. Oh, we popped into one church on the way as well. :D We saw train station from viewing platform and of course everyone had to take a picture of a place Signe-chan is working. :D Ehhehe. Anyway! From there we went to Olde Hansa restaurant to eat something. Sade had soup and I had salad, IT WAS SUPER DELICIOUS~! We were talking about random stuff and comparing words in Estonian and Finnish. Also we talked about my Japanese lessons, my teacher and just about Japanese language and kanji. Oh my, I really suck, I've forgotten a lot!

After we finished, soon it was time for them to return to harbour. So saaaad~. We took a closer look on Tammsaare statue (since they asked about writers) and when went to the bus stop. Both Sade and me were so quiet, because we wanted to talk a lot but we just couldn't start. So we just sat there and smiled for a while. XD I translated some things written on Viru Keskus into Japanese and... well, the bus was late, but it was time for them to go. TT_TT Me and Sade hugged again and we were like NOOO I DON'T WANT TO GO and I DON'T WANT YOU TO GO. :D 

And after that I just went home and told Linda (and later Gerda) about my day. It seemed so unreal, but one of the best days this summer. I really hope I see her again soon~! ^o^

And to end - us!

Think Pink - a round on me. Also, you can see that Kätlyn has a pink dress. ^^

And the Grande Finale, can you guess the drinks?

Why in English? I don't know, I just felt like it. :) I really hope I'll get pictures from Sade soon so I could post about our amazing day in Tallinn. And she said she is serious about coming back here in August, when I don't have work for two weeks, yay!

And I'm sick at the moment, stuck in Viljandi. I really love Viljandi, but I've been here for a week and I'm tired of my bed and not having proper internet connection. Going to Tallinn for a few days tomorrow, though. :)

How has your summer been so far?

Vahepeal on taas päris palju juhtunud, aga kuna Siljaga loomaaias käies tegime me nii palju ilusaid pilte, siis pean ma kõige pealt sellest postitama! 

Silja oli Tallinnas praktiliselt kolm päeva ja siis me olime niisama ja käisime loomaaias ja restos söömas ja siis veel vaatasime näiteks Now You See Me filmi kinos, mis oli vägasuperhea ja mida ma kõigile soovitan, kes vähegi viitsivad kinno minna!

Kõigepealt suundusime loomulikult laste loomaaeda, kuna seal ma pole käinud sellest ajast saadik, kui ma olin umbes kuus. Eelmisel korral, kui Gerda ja Kadiga käisime, oli tegemist esmaspäevaga ja esmaspäeviti on lasteloomaaed ning igasugused majad kinni. Sel korral aga saime ilmselt kõike vaadata, mõni koht äkki jäi käimata, aga ma ei usu.

Tibud, kes olid alles eile munast koorunud, rääkisin natuke sealse töötajaga, seni kuni Silja oma lapsemeelsust välja elas ja loomadele pai tegi.

Jeee, mina demonstreerimas oma lahedat Doctor Who särki.

Ja siis kui ära väsisime, leidis ikka mõne varjulisema koha, kus paar hetke puhata. Hästi ilus ilm oli, aga natuke liiga palav.

Tiigrite puuri juures oli täiega lahe näitus. Selliseid pilte nähes tuleb endal ka kohe tahtmine rohkem joonistamisega tegeleda uuesti.

Mingil põhjusel need ahvid meenutasid mulle Johnny Deppi tema uues filmis Uljas ratsanik. Nägid nii tema moodi välja lihtsalt.

Nägime Kim Jongkooki ja puha!

Ja lõpetuseks üks isepäine kiisu, kes kordagi meie poole ei vaadanud, isegi kui sa mingisuguseid loomahääli (ma mõtlen siis kassi kräunumist või midagi) tegid. 

Millal teie viimati loomaaias käisite? Mis teie lemmikloomad on ja kas teil pole tahtmist endale mõnd Amuuri leopardi koju kaasa võtta? Siljal küll oli ja ausalt öeldes minul ka. :)

Eile aga sain ma kokku Sadega, kes tuli Soomest Eestisse koos oma Jaapani hostpere ning nende tuttavatega sellest ajast, kui ta seal vahetusõpilane oli! Meil oli väga lahe, aga ma kirjutan sellest pikemalt siis, kui pilte saan! :)