iLaughed

Täna öösel nägin meeldivalt creepyt unenägu ei kellestki muust kui mister-king-of-hell-Crowleyst. Kes oli mu uus boss kaubanduskeskuses, kus ma iga päev käin, sest ma läksin mingil põhjusel sinna tööle ja ma olin nagu WHATTHEHELL kui ta mulle "hello" ütles. Ja siis mul polnud koristamiseks piisavalt vahendeid ja siis ma läksin küsisin seda, you quessed it!, Crowleylt endalt. Ja ta oli mingi, ma olen king of hell miks sa seda minu käest küsid. Upsss. Igatahes ta ütles, et ma peaksin minema koos teiste uute töötajatega tema juurde õhtusöögile. No freaking out? HAHAHAHA. Läksin siis koju ja rääkisin Gerdale ja Lindale ja nad olid nagu MUIDUGI on su boss Crowley. Igatahes me otsustasime tema maja juurest läbi käia, aga teda polnud seal ja siis me mõtlesime, et kutsume ta välja nagu Supernaturalis ja hakkasime just devil's trapi joonistama, kui Crowley äkki meie selja taha ilmus ja "hello girls" teatas. Gerda ja Linda läksin koju mingil põhjusel ja ma pidin minema kuskile tema maja keldrisse, kus oli veel noori ja siis me vaatasime mingit puppet showd, mida esitasid 3-4 aastased, kes laulsid samal ajal lastelaule...



Ma võtan sel aastal vabaainena midagi psüühikaga seotut ja ma lihtsalt arvan, et oleks patt jätta teiega jagamata neid geniaalseid vaimusähvatusi minu õppejõu sõnavaras. Ma tõsiselt armastan neid reaalselt viie tunnised loenguid!!

1. Tegemist on jutuga individuaalsest kogemusest.
- Kui inimene satuks restorani ning ta leiaks oma supi seest tarakani, siis ta sinna enam uuesti ei läheks. Aga kui kanal sama juhtuks, siis ta läheks uuesti ja uuesti ja pärast mitmendat korda, kui tarakani enam ammu pole olnud, hakkaks aru saama, et midagi on valesti ja otsiks uue restorani.

2. Kui küsimustele vastavad vaid mõned õpilased tunnis.
- Ah sa oled ka koolis käinud... katsu seda siis varjata, see pole tänapäeval enam popp.
- See pole küll hea, et sa koolis oled käinud, sest teised kõik on ju loomult targad...

3. Väljas müristab ning reaalselt pool saali võpatab. Saabub vaikus.
- Kes tegi?

4. Jutt inimestest, kes pole koolis käinud.
- Vaatavad taevasse... no need täpid, kui ikka pika redeli ehitaks, jõuaks kohale küll.

5. Jutt mustast ning valgest tahvlist, kas on vahe?
- Nüüd on tahvlid ka kahvatanud, õudne ikka, mis koolis räägitakse.

6. - Kujutage ette, et te olete konn, kõigepealt sööte musta puru ära ja siis mõtlete, et mis see oli. Nõukogude inimene pidi nii käituma, kõigepealt läks järjekorda ja siis küsis, mida müüakse. Tänapäeval on üldse allahindlus-retseptor.

7. Jutt kõrvast, sisekõrvast.
- Ja seal elab teil tigu. Nunnu ju, nii kaitstud ja puha.

8. - Mõelge, kui naistel oleksid kõrvarõngad, aga kõrvu poleks, kurb ju. Aga evolutsiooniliselt on nii, et kõigepealt on eesmärk ja siis tekib organ. Nii et järelikult olid enne kõrvarõngad ja siis inimesed panid endale kõrvad külge.

9. - Kui mina oleksin karvarakk... peaks vist ütlema, et ma ei ole, aga kui ma oleksin... *õppejõud tutistab end*.

10. Jutt karussellil keerlemisest.
- Peaks tekkima väga mõnus okseaisting, aga kui kiiresti keerutada, siis ega kaugele ei lenda.

11. Kutsub kellegi klassi ette midagi demonstreerima.
- See on ainult... elu lõpuni piinlik.

12. - Kui patsiendile närvi lööd, siis saad kolaka ja see pole enam refleks.

13. - Sõbra nahaga saab ikka suure tüki põrandat ära katta. (Jutt naha tundlikkusest.)

14. Reaalselt slide'lt: Viie meelega inimene on kas Põhja-Ameeriklane või kohe suremas ja varsti ehk näebki surnuid. Normaalsel inimesel on kõvasti rohkem meeli.

15. - Milline normaalne inimene jookseb kuus tundi päevas? Hüppab liivakasti? Põrgatab kummimuna...? Minu arvamus sportlastest on... (keegi auditooriumist: HUVITAV). Neil on kõik vaimselt vähearenenud. Kui mina tahan raudmuna kaugele saada, siis ma panen selle cargobussile, mitte keti otsa ja ei viska. Ja need ei oska tagasi ka tuua. Ma loodan, et keegi ei märganud, kui... huvitav minu arvamus on. 

PS! Kehakultuur on kasulik ning tervislikkuse mõttes tuleb end liigutada!!!!!

16. Reaalselt slide'lt: Me peame seda kondi-hunnikut koordineerima.

17. Pilt luukerest. Õppejõud üritab aru saada, kas tegemist on mehe või naisega, järeldab, et mehega, kuna tal on küllaltki laiad õlad ning kitsad puusad.
- See on maksimaalne, mida üks mees saab teha, et olla võimalikult sooneutraalne ja ikka on macho tunnused.

18. Jutt on tummfilmis esinenud joomisstseenist.
- No Venemaal võib see olla juba pigem dokumentaal.

19. - Sportlaste jaoks pannakse seintele padjad, ta ei oska seisma jääda. Iga normaalne inimene jääb seisma, kui sein on ees. Ja muide, ma loodan, et teie arvamus spordist paraneb selle kursuse jooksul.

20. - Ära mulle eksamis vähemalt kirjuta olen sportlane ei oska vastata. Aga kui kirjutad, et olen sportlane ja oskan vastata, siis ma kirjutan vastu, et järelikult pole hea sportlane.

21. - Poksijatelt küsiti, et kas poksimine kahjustab aju. 10% ütlesid, et jaa, aga ülejäänud ei saanud küsimusest aru. Poks on lihtsalt teisele ajuvigastuste tekitamine, aga et endal raskem oleks, paned padjad käte külge...

Bye-bye, see you soon!

Eile siis hommikul oli mul taas töö, ning pärast seda tuli Linda sinna ning me läksime lennujaama, et Raido Jaapanisse saata. Korraga selline imelik - natuke oled nagu kurb (mõnel juhul palju), natuke oled nagu kade ja natuke oled nagu õnnelik ka, et kellelgi nii toredal avaneb nii lahe võimalus minna hoopis teise kohta, seal õppida nii keelt kui kõike muud tundma ja üldse, reisida! Nüüd on Raido juba Jaapanis kohal olnud pisut, saatis Gerdale hommikul sõnumi ja puha. Vaatasime eile, kust ta lennuk üle lendas ka. :D

Igatahes, ma loodan, et see saab olema üks megaawesome aasta ning muidugi hulgaliste postituste ning piltidega, et me kodus ahhetada ja ohhetada saaks. Kui keegi veel tahab, siis ma arvan, et siin võin ma Raido aastat Jaapanis küll jagada.






パーティー

Isegi Liisa juba postitas (!!!) ja seda tänu minule antud lubadusele ja seega palun tänusõnu siiapoole saata, nii et ma mõtlesin, et võiks seda ju ise ka teha. Kooli on juba päris kaua olnud... ja tööd ka ja ma olen päris väsinud. Ja reedel saan lõpuks Viljandisse minna~! See aasta siis uus algus ja õigusteadus ja korea keel, kuna japs ei sobinud mu tunniplaaniga. Vist mainisin ka? Forever sad. Igatahes.

Teisipäeval pärast korea keelt olime Anu-Mariga garderoobi juures ja ta märkas, et Big Bangi kott läks mööda, kes oli tegelikult Gerda. Tuli välja, et ta läks Gotsusse, sest Aki tuli Eestisse. Läksin temaga kaasa ja siis lõpuks olime päris paljukesi seal, kuni resto lausa kinni pandi. Hindasin oma võimeid piprase toidu tarbimise osas ilmselgelt üle ning üritasin mitte kõigi nähes pisaraid valada, vist läks õnneks. Olime veel natuke linnas ning siis tulime koju, sest meil oli mõlemal õppida vaja ja Gerda oli natuke tõbine ka. Pole vist tarvis öelda, et ega me sellega kuigi kaugele jõudnud...

Siis järgmisel päeval taas kool ja väsimus, neljapäeval väga palju kooli ja karjuvad õpejõud näiteks... oeh. Kuigi mul oli reede hommikul 6:30 töö, siis ma otsustasin ikkagi Gerda ja Lindaga sel päeval veel EHI peole minna, teemaks oli back to the future ning Linda oli suurepärane Eleven! Meie Gerdaga olime aga otseloomulikult tema kompanjoonid oma Doctor Who särkide ning kikilipsudega. Enne veel oli rebaste nö ristimine ning mina ja Linda ühinesime teistega linnas ühes punktis Roosikrantsi tänaval, kus rebased ülesandeid pidid täitma. Kõige raskem oli neil vist see koht üldse üles leida... Lõpuks sealt läksime siis edasi.

Jõudsime alles kohale peo toimumispaika, kui me nägime, et Matt Smith, see tähendab, Eleven, tähendab, suurepärane Doctori cosplay, ka Eleven, sinna tuli. :D Linda oli muidugi ka superlahe. What are the odds, et sa näed ühel õhtul kahte Doctorit?! Saime kuulata rebaste vannet ja näha neid totralt tantsimas... Päris palju Doctor Who'd, päris palju suitsuhaisu ning rääkimist/karjumist ja viimaks pärast seda, kui ma olin üritanud Doctorit veenda, et ta ikka ei regeneratiks ning midaiganes veel, tulime kolme paiku koju. Väga lahe oli! Ja muidugi - mina nägin Liisat ka, ärge nüüd mõelge, et ainult tema mind märkas. Ega ma pole mingisugune Supernaturali kummitus, kes end vaid teatud inimestele ilmutab... Nii kummaline on päriselt näha kedagi, kelle kohta sa oled vaid blogist lugenud... Aga väga asdfghjkl, raske kirjeldada.

Et keegi ei tunneks, et ma olen neid vastu tahtmist paljastanud...

Favourite Doctors yay!
Reedel taas töö ja siis otse kooli ja siis koju ja ma tegin pastat, siis lõpuks magama ning... mul ei tulnud und. Ma ei teagi, kui kaua ma magada sain. :D Vähe igatahes. Laupäeval olin jälle pika päeva tööl, kella seitsmest hommikul ja õhtul olid grupid ja... Õhtul oli veel Raido ärasaatmispidu. Lahkusin töölt kell kümme, ainult selleks, et kümme minutit trammipeatuses kummalisi venelastest joodikuid taluda... Alguses pidi pidu Aki juures olema, aga lõpuks oli hoopis Shingo ja Viira juures. Jõudsin sinna päris väsinult, aga täitsa tore oli, naljakas ka, põnev ka... Muidugi natuke kurb ka ja puha... aga kuidas siis muidu. Samas, Raido on nüüd ära aasta, mis läheb raudselt megaruttu. Edu talle seal kaugel kaugel Jaapanis mis ei tundu nii kauge, aga samal ajal tundub ka ja~!!! Koju tulime umbes kella nelja paiku äkki. Täna sai vähemalt kaua magada! :D Ja varsti peaks uuesti põhku pugema, sest homme on... you guessed it, töö! Ja lennujaama ka vaja minna, et lennukile lehvitada.
Jõudsin ka kohale ning joinisin Gerda, Linda ja Yusukese vestlusringiga... Mu jaapani keel on ikka nii kohutav.
わたしたち!みんあ さかわいいですね!



Ja lõpetuseks hetkel megapopulaarne The Fox, mis mind nii kohutavalt kummitab...

Happy me~!

Ma olen hetkel tegelikult nii nii väsinud, aga blogisse postitamine on viimasel ajal nii nii unarusse jäänud. Kool ja töö söövad aega, eile olin ka kella kümneni õhtul tööl ja siis juhtubki nii.

Täna avastasin midagi huvitavat. Pärast seda, kui ma olin pea kakskümmend minutit tahtnud endale teed teha, jõudsin järeldusele, et meil on erinevaid sorte lihtsalt liiga palju. 


Aga kas teed on kunagi üldse liiga palju? Vist siiski mitte. Aaah, purutee jäi siia veel panemata. Nojah. Tahaks end nüüd lihtsalt kerasse keerata ning You're the Best, Lee Soon Shin'i vaadata (sest meie korea keele õpetaja ütles, et vaadake draamat!!! küll põhjusel, et me kuulaksime, kuidas intonatsioon seal on, aga siiski on see väga hea kodutöö), aga ma olen natuke uimane. Aga kuna mul hakkab kool alles kella kuuest, siis äkki isegi veel jõuab... Hakkame täna enda tutvustamist õppima.

Koolist veel... elan siin Sam Winchesteri unistuste elu vist et lawlawlaw. Ootan juba, et kuskilt kargaks välja mu vanem vend või õde, kes ütleks, et dad wants us to pick up where he left off, 


aga see tähendaks, et ma olen praegusel hetkel adopted ning hunteri-elu mulle ilmselgelt ei sobiks, kuna ma ei jõua joosta ja olen üks paras nõrguke muidu ka.

Mis siis veel! Lõpuks ostsin endale sünnipäevakingi ära (yupyup, mu sünnipäev on ju tegelikult mais, aga vot, natuke läks aega...).


E-luger Prestigio PER3664BC. Ma ei ole seda üldse harjunud veel kasutama, aga sellega on nii teistsugune ja lahe lugeda ja ma absoluutselt armastan e-ink ekraani, mis on täpselt nagu raamat ja vahepeal taban ma end mõttelt, et miks mu raamatul on ees kiri "Loading...". Hetkel loen "Boy Meets Boy" David Levithan (ja ma pidin seda praegu googeldama, sest kirjutasin enne rahumeeli Leviathan okei).

PS! G-Dragoni Coup D'etat on SUUREPÄRANE.

Popular Posts

Like us on Facebook

Flickr Images