Please

Nii et siis nüüd kontserdist, jah? XD Kas ma üldse jõuan, see tundub liiga ulme. Ma ei suuda oma tundeid sõnadesse panna. Täna ma seda küll ära ei postita, aga ma siiski kirjutan.

Ma jäin siis sinna, et kontsert pidi hakkama ning rätikud ja asjad olid lavale toodud. Ühel hetkel läksid saalis tuled kustu ning suurele ekraanile ilmus kiri UNITED CUBE, mis muutus peagi ning seal seisis FANTASY LAND. Sel hetkel oli raske uskuda, et karjumine võiks veel valjemaks muutuda, või et inimesed võiksid veel kohutavamalt tagant peale pressima hakata. Adrenaliin oli laes, kui esimesed inimesed lavale tulid ning nn. sissejuhatusega peale hakkasid.

No ja siis, kui see läbi, tuli lavale 4minute. Või noh, nad nagu rohkem ilmusid lavale. Ja ma kartsin täiega kõigi Simoni ja Martina juttude põhjal, et nad on sellised pisikesed ja nii onju, aga tegelikult... ma ei tea, see kõlab nüüd väga veidralt, aga tegelikult nad olid täiesti normaalsed inimesed. xD Ja reaalselt - ma ei arvanud, et nii juhtub, aga ma pidasin iga hetke nii kalliks ja iga liiget nii oluliseks! :D Ja ma ütlen ausalt, et Hyuna polnud just mu 4minute lemmikliige, aga nii kui ma teda ja teisi nägin, suutsin ma ainult mõelda, kui suurepärased nad on, kui ilusad ja lahedad nad on! :D


Nojah, siis nad laulsid ja laulsid ja minu meelest möödus aeg liiga kiiresti. Ja mis oli natuke naljakas, oli see, et tegelikult oli üsna palju meesfänne. :D Ning nii mõnedki neist trügisid lihtsalt kohutavalt, et oma lemmikutele lähemale pääseda. (Mitte et ma ise seda ei teinud.) Igatahes jah, ma olin juba 4minutest nii vaimustuses, et ma kartsin, et ma karjun enda hääle igaveseks ära ning Beastile ei jää midagi, aga ma alahindasin ennast. :D Igatahes jah... see oli awesome! Totaalselt kirjeldamatu. Ja ma tegin igasuguseid videosid ja pilte ka, mis tuletab mulle meelde, et ma peaks ned youtube'i üles laadima panema... Muidugi pole need suurepärase kvaliteediga, aga nii lähedal on fancam'id must do asi. :D


Igatahes siis nad tutvustasid ennast! Muuseas, väga lahe oli, kui lava äärest igasuguseid sädemeid ja asju lendas. ;) Nende inglise keel oli nii nunnu, kuigi nad rääkisid ikkagi üsna palju korea keeles ja kõik lihtsalt suvaliselt läbisegi karjusid. xD Aga mida muud! Igatahes jaa... siis millalgi tuli Hyuna Bubble Popi soolo, mida mul oli natukene awkward vaadata. :D Ma olen alati imestanud, kuidas naisidolid suudavad oma lühikestes kleidikestes ikka alati pesu varjata, aga kui sa ise koha peal oled siis... ma tegelikult ei tohiks seda ilmselt kirjeldada, kohatu! :D Aga Hyuna oli niiiiii lahe! Ja tal oli tegelt täiega ilus kleit. :D Ja ma olin amazed tema häälest ja tantsimisest ja kõigest sellest. Üldse, päriselt näeb kõik veel TRILJONMILJON korda ägedam välja! Ma ei kujuta ettegi, kuidas ma edaspidi peaksin ometi vaatama neid laive, kui ma olen neid PÄRISELUS näinud?! :D


Siis, mis koht oli veel 4minute'lt täiega lahe? Aga loomulikult see, kui nad küsisid, mida me tahame, et nad laulaksid! Mina karjusin MUZIC ja siis osad mu ümber hakkasid ka seda karjuma ning siis nad küsisid: "Muzic?" Ja ma olin nagu JAAAAAAAAAAAA. xD Pärast nad tegid küll Muzic'ut ka. No ja siis veel oli vinge see, kui nad hakkasin Mirror Mirroriga esinema ning laulsid selle ühe koha ette enne ja rahvas karjus "거울아거울아!" Ja siis nad tegid seda saali ühele osale, teisele osale, keskele ning rõdule ja kõigile ja olid nagu megahämmingus, et kõik nii väga fännasid seda. :D Ja nende taustatantsijad (? nad väga ei tantsinud, hoidsid mingeid asju käes rohkem) olid ka täiega lahedad... :D

Ja muidugi! Gayooni ja Jiyooni lugu oli lahe! Nad tegid Ke$ha Blow'i coveri spetsiaalselt Londoni jaoks! Ja selle ajal lendas lava äärest loomulikult tuld, megakuum ja megalahe oli seda tunda! :D Ja siis millalgi, ma päris täpselt ei mäleta millal, tegid taustatantsijad ühe väikese tantsu Party Rock Anthemi järgi ja mulle tuli kohe MAMA meelde... :D


Ning siis viiiiiimaks tuli G.NA! Kelle suhtes ma polnud kindel väga. Ta nagu meeldib mulle, aga samas... aga ta on MEGALAHE!!! Kuna ta oskab inglise keelt, siis loogiline, et ta oskas publikuga megahästi suhelda! Tema alustas Black and White'ga, seda ma mäletan. Ja ta oli nii ilus ja tore! :D Ja ta ütles, et onju õues oli külm, aga nüüd on niiii soe ja siis kõik olid lihtsalt KYAAH ja jummel, tüdrukud ja poisid karjusid lakkamatult läbisegi, et G.NA, I love you või Saranghae! :D Mina kaasa arvatud, sest noh... G.NA!!!!!!!! XD Ta oli niiii tore ja armas! Ja ta tegi ka spetsiaalselt Londoni jaoks ühe loo... See oli väga vinge! Ja ta laulis isegi inglise keelse versiooni sellest "I'll back off so you can live happily" või mis iganes selle pealkiri ka täpselt oli. xD Jummel, milliseks ootusärevus siis juba kasvanud oli! Aga G.NA tegi ka Top Girli ja Bananas'it~! ^^


No ja siis...

Ja siis ja siis ja siis...


Vaikus. Ning ühtäkki kerkib Beast lavale ning... umbes ma ei kujuta ette mitu tuhat inimest mulle tagant peale tikkus, aga igatahes läks VEEL KITSAMAKS ja ma olin sinnani arvanud, et kitsas oli. Shock siis. Ja kui nad lavale kerkisid.., Ma... ma... ma... ma ausõna ei suutnud seda uskuda, ma näen neid päriselt! Ma vaatasin Junhyungi, Hyunseungi, Doojuni, Yoseobi, Dongwooni ja Gikwangi ning ma olin maailma kõige õnnelikum inimene! Ja nad laulsid! JA TANTSISID. Ja tegid seda "every day I shock" liigutust ja me karjusime, karjusime, karjusime, laulsime, laulsime... Selle loo lõpus kolm tüdrukut minu kõrvalt järjest minestasid ka. :D Nad tõsteti turvameeste ja esmaabi inimeste poolt üle aia ja viidi eemale. Vahepeal käisid need esmaabitöötajad ees ringi ja andsid juua inimestele, ausalt, ma oleks vist ilma selle veeta otsad andnud, kuigi need mehed alati andsid nii palju, et siis kui ma enne olin "ÕHKU, VETT" siis sel hetkel ma olin "APPI MA UPUN". XD Aga siis ma olin juba kolmandasse ritta jõudnud...

Ja Beast esines. Ma räägin nüüd kõigist üldiselt natuke, et mis mulje nad mulle jätsid ja nii...


Yoseob. Ma ei tea noh. Yoseob on see kahtlane aegyeo tüüp ja mulle üldse ei meeldi aegyeo. Ja kui ta oli siiamaani mu Beasti lemmikute hulgas paraku viimasel kohal, siis nüüd Beastis enam kohti suhteliselt ei eksisteeri. TA OLI ERAKORDSELT VINGE! Alguses tundus tal nagu natuke igav olevat, aga pärast sai ta eluvaimu sisse (ajavahe, ma usun). Ja ta vahepeal seisis, keel natuke suust väljas ja ma olin lihtsalt AWW! :D Ta näeb päriselus minu jaoks PALJU ARMSAM välja kui piltidel. :D Tegelikult ka!!

Gikwang. Tema oli suhteliselt samasugune nagu piltidel, tantsis hästi, oli lahe, laulis hästi, oli super! Aga ta seisid 2juni hetkel ees, mille peale ma olin sel momendil kergelt pissed, aga no KAMMOON! Gikwang! Ma olen 100% veendunud, et mul on temaga mingi eriline suhe! :D

Dongwoon. TÄPSELT, TOTAALSELT samasugune kui piltidel, sama pikk ja ilus ja kõhn ja suurepärase häälega ja lahe ja armas ja nunnu ja DONGWOON!!!!!!! Totaalselt fännan teda, nagu kõiki. Totaalselt. Mul ei ole midagi öeda. Ma lihtsalt ei suuda. See on kirjeldamatu.

Junhyung. Ma märkasin teda esmesena, sest ta oli väga väljapaistev. Ja võimatu, aga tõsi - veel kõhnem, kui piltidel! Ta kandis päikeseprille, nagu talle viimasel ajal tavaks saanud... Aga neist nägi läbi. Aga ta oleks võinud need ära võtta. Nad olid kõik algul üsna tõsised, äkki kartsid? :D Aga igatahes, kui ta viimaks naeratas... SEE OLI NII ERAKORDSELT ÄGE! :D Ja tema ja Doojun olid koguaeg, KOGUAEG peaaegu seal poolel, kus mina ja Kadi olime, Hyunseung oli teisel... aga Junhyung! Jummel, ma armastan teda nii kohutavalt, nagu kõiki teisi. Tema räpp... Appi, appi, appi. Ma ei suuda. :D

Doojun. ISVER! Ta on niiiiiiii vinge! :D Totaalselt. Kas saab veel ägedam liider olla? Ma küll kahtlen... Ta oli alguses nii tõsine. :D Nagu teisedki. Ja siis ühel hetkel... hakkas ta naerma ja see oli nagu MAGIC ja kõik muutus! :D Ta oli nii erakordselt nunnu, suhtles palju rahvaga, tõmbles ringi, hüples, naeratas... Ma lihtsalt poole ajast vahtisin teda, teda, teda! Ta röövis nii palju mu tähelepanu. :D

Hyunseung. NÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜD MA SAAN ARU, mida nad kõik jahuvad sellest tema neljadimensioonilisusest, mida nad koguaeg jahuvad, et ta on nii 4D ja teistsugune. Ma mõtlesin, et ega ta ju mingi imelik pole! :D Ta oli pidevalt üsna tõsine eksole. Ja ta tegi mingit veidrat teistest erinevat tantsu. xD Ja täiega... ee... ma ei suuda seda kirja panna. xD Ja kui Junhyung räppis, siis ta tegi tema poole nii armsaid liigutusi. Ja kui teised laulsid rivis, siis tema jalutas ringi. Ja keerutas. Ja kükitas. Oli nii üsna RANDOM. :D Ja siis... iga kord, kui ta viitsis meie poole laval tulla, võtsin ma oma Hyunseungi banneri ja vehkisin nii, mis jaksasin! :D Ta oli kõige tõsisem, AGA ta karjus meile "are you having fun?" ja tegi seda "say yeaah~. (YEAAH) Say yeah yeah yeah" värki. :D See oli LAAAHEEE~.


Igatahes jah. Minestajad. Ma ei tahtnud, et Beasti esinemine kunagi lõpeks. Doojun karjus meile JUMP, mul polnud ruumi isegi end nihutada ja ma hüppasin nii kuidas suutsin. xD Kõik tegid seda.


Mingil hetkel esitas Hyunseung Trouble Makerit Hyunaga. See oli lahe! Super! ^^ JUMMEL, TA LAULAB NII KOHUTAVALT HÄSTI! Siis millalgi tegid nad Soom'i. JAH, nad tantsisid oma Soom'i ülivinget tantsu. Yoseob karjus I DA NAAAAA, mis oli liiga lahe, ülimalt suurepärane. Junhyung räppis. Ja Fiction. SARANGHAE SARANGHAE SARANGHAE SARANGHAE SARANGHAE. Ja millalgi oli väike video/pildi slideshow. Sellest, kuidas nad tahtsid saada paremaks ja paremaks. Kuidas neist sai BEAST. Ja vot siis oli küll tunne, et lihtsalt nutad enda elu välja. :D Ja kõik läks üha paremaks!!!!!!


Siis millalgi olin ma juba teise ritta saanud, Kadi minu kõrval, ees vaid väga lühikesed inimesed. SUUREPÄRANE, suudate te ette kujutada? Millalgi keegi viskas mingisuguse mänguasja lavale. Yoseob võttis selle kätte ning pani eemale, jalust ära. Keegi viskas lipu. Doojun poseeris UK lipuga. Yoseob mängis sellega supermani.


Siis... nad esitasid nii palju parimaid laule. Ja On Rainy Days'i. MIDA EKS! SUPER! Ja You'd. Ja Beautifuli. Ja Kadi suureks rõõmuks Freez'i. Ja siis V.I.U'd. See on ühtlasi minu postituse pealkirjaks. :D Selle ajal oli 2juni moment. Ja natuke JunSeobi, aga I WASN'T EVEN MAD. xD


Hyunseung oli viimaks meie lavapoolele tulnud ning keerutas seal omasoodu, nagu tal kombeks. :D Ja siis tuli Doojun sinna ning hoidis oma kätt tema poole välja nagu printsessile, Hyusneungie alguses ei märganud. :D Aga siis oli kerge DooSeungi moment OTSE MINU NINA ALL ning kõik inimesed sealt läksid nii hulluks, et Doojun hakkas täiega naerma ja nad olid mõlemad nii õnnelikud ja nunnud. I love fanservice lihtsalt liiga väga. :D Hyunseung oleks võinud seal natuke entusiastlikum olla, aga DOOSEUNG FTW~! :D

Ja siis kui nad hakkasid kummardama, seisid meie poolt vaadates järjest Doojun, Gikwang, Hyunseung, Junhyung, Dongwoon ja Yoseob ja ma olin nagu NOW OR NEVER! :D Me enne väljas käisime Krissuga küsimas, et kas Beastile fangifte saab jätta, aga nad ütlesid, et ei. No ja siis ma sain need kindad, mis ma Hyunseungile tegin, kätte, panin üksteise sisse ning oma jõudu mängu pannes ning käevärinat eirates viskasin need lavale. :D JA TEATE MIS?!?!??!! :D Ilmselt kõik teavad juba, aga GIKWANG võttis need üles, vehkis nendega!!!! Ja kui nad kummardama hakkasid, siis Doojun pidi võtma ta randmest, sest ta hoidis mu kindaid! JA SIIS NAD VEEL LAULSID JA TA VEHKIS JA LEHVITAS NENDEGA, MINU SINIMUSTVALGETE EESTI KINNASTEGA, MILLE MA ISE KUDUSIN! Ma olen niiiiiiiiiii paganama õnnelik, et ta need sai. Lihtsalt DAEBAK! Ja ta võttis need kaasa. :D Yoseob seda mänguasja ei võtnud ning lõpus, kui keegi koristama tuli, siis nad fännid küsisid, et kas Beast saab need asjad enda kätte, siis nad ütlesid, et Beast saab selle, mille nad ise lavalt kaasa võtsid ilmselt. MIS OLID MINUD KINDAD~~~! FYEAH!




Ja Beautiful oli suurepärane.

Ja siis tuli Fly So High pärast seda, kui me olime karjunud... Ja nad kõik tulid lavale, see oli nii liigutav! NAD OLID NII LAHEDAD. Nii ilusad. Nii suurepärased. Ja ma mäletan seda, et ma olin kõik raskused unustanud ja lihtsalt hüppasin, karjusin ja laulsin. :D Ma tahaks nii kohutavalt tagasi. xD Ja siis ühel hetkel keegi, kes lava keskel oli, laulis ning Dongwoon seisis suhteliselt minu ees. Ja siis ma tean, et ma ajasin ennast seal teises reas nii kikivarvule kui suutsin ning lehvitasin kõigest jõust, ta hakkas naerma ning lehvitas OTSE MULLE, mispeale kõik mu ümber tema poole vaatama pöörasid ja lehvitamine alguse sai. DONGWOON LEHVITAS MULLE. xD

Omg Signe, sa obsessid liiga palju. Aga ma olen endiselt liiga vaimustuses ja iga kord, kui ma sellest räägin, või sellele mõtlen, tuleb see tunne tagasi, süda hakkab peksma ja...

Ning siis saigi see läbi. :'( NOOOOO. See oli liiga õudne. Et läbi sai. MA EI TAHTNUD. EI TAHTNUD, et nad ära lähevad... Täiega südantmurdev.

Saalist välja jõudnud, veel üks tüdruk minestas. Fly So High ajal oli sadanud täiega seda paberivärki alla. Mul on paar seda endal alles isegi. xD Kõik oli seda täis. Ma ostsin endale United Cube albumi, ma rägielt kahetsen, et ma postreid ei ostnud, aga ma ei taha sellest rääkida. Me leidsime põrandalt Junhyungi banneri, aga ma jätsin Hyunseungi oma letile, sest mul oli nii paha olla, ma värisesin üleni ning ma tahtsin istuda. Kadi ostis vett, ma istusin seina ääres ja kartsin, et suren. xD Nägin korra riidehoidu minnes Krissut ja Elist, kes olid saanud ühe 4minute poolt visatud mõmmi... O_O

Ja siis välja ning kõik oli lihtsalt... NII HEA JA NII KURB KORRAGA. Laulud kummitasid. Kõik oli... uskumatu.

Kõik minu videoklipid on siin: UNITED CUBE IN LONDON

Ausõna, aplaus sellele, kes selle kõik läbi viitsis lugeda. Ja neile, kes viitsivad minu lakkamatut vaimustust taluda. Ma olen lihtsalt... yeah. Saate aru küll. :)

(Need siin postituses on kõik minu pildid. Ma kirjutan järgmisena ülejäänud reisist ja millalgi panen teiste paremad pildid ka üles, ainult pildid siis.)

Shall we start?

Kuna ilmselgelt inimesed tahavad, et kõigepealt kirjutaksin ma UNITED CUBE KONTSERDIST, mille pärast mina ja Kadi üldse Londonisse läksime, siis seda ma ka teen. Kõigepealt oli minul siis mõte, et minna pärast hommikusööki, aga come on. Pärast pühapäevas ringitatsamist olid jalad läbi, uni oli ka peal... Kadi mõtles vaid mõned tunnid varem minna, aga siiski asusime juba üsna vara teele.

Hommikuti sõime siis kolm röstsaia maasikamoosiga alati. Ka sel korral. Siis pessu, natuke tukkuma, asjad kokku, alla hoidu, poodi (õhtul oli ka vaja midagi süüa) ning seejärel linna. Pidime ju Brixtonisse minema ja noh... kas või uurima, et kuidas lood on inimmassiga - kas keegi on juba kohal ka? Enne veel Kristiina helistas ja käskis kindlasti teada anda, kas seal on juba keegi.


Jõudsime siis Brixtonisse, läksime ühe naela poodi ning leidsime sealt lahedaid glowstick'e. Ostsime neid ning ka kummikomme ning suundusime sinna poole, kus Kadi teadis o2 Academy olevat. Esimese asjana vaatas meile vastu sellelt üsna tagasi hoidlik kiri "United Cube 5th December" ning mitte kedagi ei paistnud kohal olevat. Kahtlustavalt hiilisime edasi ning ühtäkki avanes meile vaade ikka no mitmesajapealisest massist, kellest esimesed juba väga vara ja magamiskottidega kohal olid. Seal oli palju turvamehi ja värki ka, osad tantsisid tänaval, et sooja saada, enamik ajas lihtsalt juttu. Suundusime siis rivi lõppu ning avastasime õudusega, et uste avamiseni on jäänud täpselt kuus tundi.


See selleks. Kadi saatis sõnumi VIP'le (Triinu), kes lubas umbes poole üheks kohal olla, mina helistasin vahepeal Krissule, kes samuti Elisega kuskil olemas olid ning pidid nüüd meie seltsi suunduma. Meie taha kogunes kiiresti päris suur hulk fänne ning ma olin rõõmus, et me tulime kuus tundi varem. Hoolimata sellest, et terveks päevaks oli meile määratud vaid kott kummikomme. Teised tulid ikka metsiku söögihunnikuga. Aga otsustades, et ka vahepeal on võimalik ära käia, tegime pilte, ajasime juttu ning olime niisama. Aeg läks ning viimaks saabusid hämmeldunud Krissu ja Elis, kes sarnaselt meile olid segaduses, et mitte kedagi ju polnud maja ees... Aga järjekord oli päris pikk, võtsime nad rõõmsalt enda sekka.


Mingil hetkel tulid ka Triinu ning tema sõbranna Agnes, kes tulid ja esimese asjana küsisid inglise keeles, et kas keegi meist räägib eesti keelt. Loomulikult rääkisime ning nii saavutas meie punt lõpliku suuruse.

Vahepeal sõbrunesime Itaalia fännidega, kellel oli Fictioni limited editioni photobook, siis rääkisime veel nii ühtede kui teistega, ma olin vahepeal ka Hyunseungi ja Junhyungi bannerid välja võtnud ning nii me seal siis ootasime. Aega oli läinud vaid umbes kaks tundi.


Ühel hetkel tormas kogu kamp tahapoole, kus keegi Beasti liige end korraks aknale oli ilmutanud. Mina ja Krissugi läksime uurima, samal ajal kui Kadi meile vapralt kohti edasi võitles, nii et olime juba oma kümmekond sammu edasi liikunud. Külmast tingitult läksid Agnes ja Krissu meile teed ja kakaod ostma, samal ajal kui meie plaanisime minule igasuguseid naljakaid ja vähemnaljakaid kostüüme, millega meie armsaid lemmikuid šokeerida.

Viimaks tulid nad tagasi ning saime natuke sooja. Siis oli minu, Triinu, Kadi ja Elise kord McDonaldsisse minna ning tagasi jõudes liitusime uuesti teistega. Samal ajal liikusime veidral kombel jõudsalt edasi... Mööda minevad kohalikud olid küll hämmingus!

Kuna Triinul oli kuskil eespool keegi tuttav, tekkis meil kurikaval plaan. Miks me ei võiks niiviisi "kogemata" kohe pool maad edasi sattuda? Seda me ka tegime ning viimaks olime jõudnud üsna ette tee äärde, saades seega IDEAALSED kohad järjekorraks. Tutvusime enda ümber seisjatega ning ühel tüdrukul oli veel Hyunseung banner, mida siis üks naine tahtis pildistada, minu omaga koos. Poseerisime, naersime, hüplesime, tantsisime, laulsime. Seejärel tuli meie juurde veel keegi ning tahtis pilti teha, küsides ka ühtlasi, kust me pärit oleme ning kui vanad me oleme. :) Ma nägin tea nüüd just allkpopis ühe intervjuu pildi peal, nii et kas ta oli allkpopist? Ma ei tea, me saime nagu aru, et hallyukpopist, aga sellist kohta ju ei ole... Mis iganes! Igatahes olime kohe kümme korda kuulsamaks saanud. Aeg möödus ja möödus, tegemata seda piisavalt kiiresti.

Mingil hetkel tuli meie juurde järgmine inimene, pärides huvitunult "Are you these girls from Estonia?" Ja me olime: "MUIDUGI!" Meiega tehti pisike intervjuu, pidime ütlema oma nime, elupaiga, millal me tulime ning mis lugusid tahame enim kuulda. Kuigi mu südamesoov oli kuulda On Rainy Days'i, ütlesin siiski Fictioni, mis on sama tähtis, või isegi rohkem. Ma ei tea, kõik on nii segane.

Ajasime temaga veel juttu, ta oli sõbralik ning meil oli superhea tuju. Vahepeal käis Beasti manager vaatamas, et kes siis tema pisikesi kaema tulid. xD Ja muidugi jooksid inimesed kaameratega, kaameratega, kaameratega... Ühel hetkel tulid tähtsad aasiaonud suure tahvli ning kleepsudega, lubades fännidel kleepida üks neist lahtrisse, mille pärast nad kpopi kuulavad. Valikutes oli "Music", "Dancing", "Looks" ja äkki "Fashion"? :D Ma ei ole päris kindel. Mina valisin music'u. Igatahes siis aeg möödus ja möödus ja möödus ja möödus ja ei paistnud, et me kunagi üldse sisse saaks. Ja polnud tunnetki, et veel mingi kontsert tuleks... [Ma avastasin praegu, et ma olen hetkel olnud 37 tundi järjest magamata, aga I ain't even mad.] Ja me laulsime. FICTION IN FICTION IN FICTION. BRIXTON IN BRIXTON IN BRIXTON, FICTION IN BRIXTON IN BRIXTON...


Siis viimaks lõi kell tundi ning inimesed hakkasid liikuma. JA MILLINE LIIKUMINE SEE OLI. Kitsas. VÄGA kitsas ja tihe. Aga võrreldes kontsertiga? JÄRJEKORRAS OLID RUUMI ÜLELIIA! XD Igatahes liikusime vaevaliselt aga jõudsalt uste suunas. Minu taga pani üks turvamees tee hetkeks kinni, aga mina sain veel liikuma. Kontrolliti piletit. Sisse saades kontrolliti kott taskulambiga läbi. Siis võeti piletil see rebimisots ära ning tormasime Kadiga üles riidehoidu. Enne anti meile veel mingisugused VÄGA VINGED United Cube invitations to Seoul ka, ma teen sellest pildi hiljem (ma teen eraldi postituse ostetud/saadud asjadest kunagi). Siis läksime mängima mingit mängu, et pidid mingi hunniku vahelt asju välja koksima suure haamriga (ma ei oska seletada). Saime Kadiga mõlemad lohutusauhinnad: Infinitely yours Seoul Passport kaaned (awesome!), mingi värgi, mille saab oma kohvri külge panna ning veel ühe selle invitationi. Siis suundusime saali... Ja sime üsna head kohad! Olime umbes kuuendas reas. Aga oodata oli jäänud veel KAKS TUNDI...


Lava suurel ekraanil näidati muusikavideosid, Korea reklaame jms. Fännid olid juba siis pöördes - kajuti kaasa Beautifulile, tõmmeldi 4minute videode saatel ning kiljuti G.NA üle. Ning saal täitus, täitus, täitus. Ja mina ning Kadi trügisime, nügisime, pugesime. Kuni olime saavutanud küllaltki hea positsiooni neljandas reas. Seda muuta tundus olevat üpriski keeruline. Vahepeal ilmusid CUBE liikmed rõdu (seal olid rõdul istekohad ning all saalis seisukohad) all olevasse aknasse(?) ning rahvas läks täiestu hulluks! Ning noh... siis ühel hetkel toodi lavale käterätikud ning veepudelid ja jäi veel oodata kakskümmend minutit. Minu elu pikimad, põnevaimad, unustamatuimad ning vingemad kakskümmend minutit. Jah. Ning pärast seda algas minu elu PARIM HETK SENI.