Please

Hellooooo~!

Ma tean, ma pole nii nii nii ammu postitanud! Te ei taha teada, mitu korda ma olen selle siin lahti võtnud, et midagi kirja panna ja sama targalt uuesti sulgenud... Kiire on olnud. Ning kuna ma nüüd on juba palju aega möödas, siis ma arvan, et mingeid väga põhjalikke kirjeldusi siit ei saa.

Aga millalgi käisid meil koolis siis Sayuli programmi raames Korea noored, kes tutvustasid nende kultuuri, muusikat jms. See oli tegelikult väga lahe! (NB! Pildid pole minu tehtud.)

Me saime kõik sellised toredad lehvikud ka oma nimede ning Sayuli logoga. Järgmisel päeval pidi olema tegelikult nendega kokku saamine vanalinnas ja midagi, aga sinna ma paraku ei jõudnudki, kuna pärast seda üritust läksin ma töö juures läbi ning lõppude lõpuks tutvustasime me hoopis Soomes õppivatele jaapani vahetusõpilastele linna, jõime esimese glögi sel aastal ning kõndisime väga väga palju!

Gerda sai pisut jaapani keele praktikat; mina olen rääkimisest juba suhteliselt loobunud ning vaid kuulan, aru saan natuke jah, aga siiski, meh. Korea keel läheb samas päris hästi. :)

Sel samal õhtul käisime Gerda ja Lindaga väljas Linda sünnipäeva tähistamas, kellele me kinkisime muidu mõlemad Hurtsi albumid. Oleks nii tahtnud kontserdile minna... lucky Kadi. JA KADI, SA PEAD POSTITAMA! Mõtle, isegi mina teen seda!!!

Hmm, mis siis veel... Aa, vahepeal tuli Aki tagasi Eestisse, nii et tema juures oli Halloweenipidu... Sellest mul pilte väga pole isegi...

OK! Kunagi jälle ning loodetavasti jääb väiksem vahe. Aidaa!

Põhimõtteliselt on suvi käes. Paaril päeval oli ilm ka tore. Täna paistis küll päike, aga oli suhteliselt jahe mu meelest. Käisin korra linnas raamatukogus, sellepärast tean. Muidu olen koristanud vaid, kuna homme ma pean sünnipäeva, mis, ma loodan, tuleb tore! Ma alati suhtun oma sünnipäeva ja selle pidamisse kerge eelarvamusega ja otsekui sisendan endale, et midagi suurepärast tulemas ei ole. Aga ei tohiks nii teha - ma saan ju oma sõpradega kokku ja me sööme ja kõik on tore. Ma loodan. :D

Eksamid on minul tehtud - need olid rasked. Ausalt. Kes ütlevad, et midagi oli lihtsat, siis noh... minu jaoks igatahes polnud. Kõige rohkem olen ma ilmselt rahul oma inglise keele suulise osaga. Ülejäänu oli päris pask. Muuseas... ma kirjutan seda postitust siin oma uues arvutis - feels amazing! Ma olen sellega juba harjuda jõudnud, kuigi imelik on mõelda, et see on minu oma ja ma ei pea seda kellelegi jagama või ära andma. :D Ja siin on nii palju ruumi~!

Siljast on kahju - ta õpib täiega. :( Ja tal on veel kaks eksamit tulemas. Aga... vahepeal käisime Tartus, poodides ja meie Siljaga ka kinos, et temagi The Avengers'it näeks. See oli taaskord suurepärane ja mu obsession pole sugugi üle läinud. xD Aitäh Kadi, et sa mind nendega tuttavaks tegid! Kuigi võibolla oleks parem, kui sa poleks teinud - ma ei jaksa koguaeg Tom Hiddlestoni (ja ka teiste) hiiglaslik fänn olla. See on ausalt öeldes päris väsitav. xD

Eve sai endale mõned päevad tagasi uue kaamera ning teisipäeval käisime seda katsetamas. Siit tuleb picture spam, minu uus särk(gid) in action~!

Praegu on see põld ilus, aga kui võililled ära õitsevad, siis läheb täiega koledaks ja selliseks. :D Aga ma loodan, et sinnani on veel aega ja ilmad lähevad uuesti soojaks, kuigi nüüd lubas natuke jahedamat. Aga praeguseks aitab ka vast. :D

Ja siis oli KONTSERT, millest ma juba kirjutasin. :)

Kuna me olime nii hilja koju jõudnud, siis ilmselgelt hommikul ärgates olime me täiesti läbi. Aga me pidime kohe tegutsema hakkama, sest me pidime ju hiljemalt kella kümneks hostelist läinud olema. Kõigepealt siis ruttu sööma, seejärel pessu ning asju pakkima. Otsustasime veel Picadillyle minna. Hängisime seal vähekene ning siis sõitsime Baker Streetile, et järele vaadata, kus me õhtul bussile peame minema, et lennujaama saada. See tehtud, oli meil jälle kõht tühi ning läksime McDonaldsisse, kus me leidsime ka Londonis oldud aja jooksul esimese ja ainukese Wi-Fi. xD Niisiis olime seal, sõime natuke ja midaiganes. Kirjutasime. XD



Siis mingil hetkel tahtsin mina ikkagi Milleeniumi silla juures ära käia, nii et me panime oma asjad kokku ning asusime teele. :D Milleeniumi silda me otsisime, seal oli mingi selline... kontorite ja tähtsate inimeste tööterritoorium. xD Aga igatahes me leidsime viimaks Milleeniumi silla tänu Kadi suunatundlikkusele päris edukalt üles. Aga see polnud üldse nii lahe, kui Harry Potteris, mille pärast ma sinna üldse minna tahtsin. xD Eemalt oli parem samas. :D Aga noh, jah. Igatahes oli seal ümbruses veel päris palju ilusaid asju ja puha.


Viimaks siis olime me jälle nii väsinud, jalad valutasid eelmisest päevast endiselt ikka täiega no ja siis me otsustasime tagasi Baker Streetile kobida. Jõudsime sinna ja vaatasime, et McDonaldsis oli nii palju rahvast. Seega läksime me Pizza Hut'i ja sõime seal Ice Cream Factory't, mis oli ilmselgelt SUPERHEA, aga millest mul lõpuks üsna paha hakkas. xD Seda oli liiga palju. Seal ka kirjutasime ja olime niisama.

Siis mingil hetkel jalutasime lihtsalt seal ringi ning viimaks läksime UUESTI McDonaldsisse. Sel korral istusime ülemisel korrusel ning sõime ja jõime vahepeal midagi. Rääkisime twitteris Triinuga ning olime niisama. Siis mitmemitme tunni pärast öeldi meile, et ülemine korrus pannakse kinni ja alumine oli nii täis, et me lihtsalt jalutasime veel mööda tänavat ja lähikonda.


Sattusime mingisse eriti fancy'sse osasse, seal oli väga palju uhkeid restorane, klubisid ja inimesi. :D Siis viimaks läksime mingi kella üheksa paiku bussipeatusesse muffineid sööma. xD Meie buss pidi kell üks tulema, nii et me olime kind-of kodutud lihtsalt. Siis kell hakkas kümme saama ja me just jutustasime oma reisist, et kuidas kellelegi rääkida, sest meil oli suhteliselt igav, kui tuli üks mees meie juurde ja küsis, kas me ootame EasyBus'i. Ütlesime jah ja siis ta küsis, et mis kell meie oma tuleb. Kuulnud, et kell 1, pakkus ta välja, et me võiksime praegu kella kümnese peale minna, sest vabu kohti oli ja kell 1 pidi uuesti tema olema! Yay! Väljas oligi megakülm. :D No siis saime ilusasti lennujaama.


Seal oli muidugi veel passimist. Sättisime ennast sellele kohale, kus me hetkeks olime saabudeski istunud. Igal pool oli palju inimesi, osad magasid lihtsalt check in'i juures lampi põrandal näiteks. Igatahes jah. Kell üks ostsime süüa. Rääkisime mingi random mehega. Pärast ma hakkasin aevastama ja siis ta hakkas minuga ilmast rääkima. Yeah, tüüpiline inglane? :D Igatahessss... Külm oli. xD Magada ei saanud. Mingi nii kahe minuti kaupa ma vahepeal tukkusin.

Rääkisime Kadiga üksteisele muinasjutte. Ma kirjutan tema superhea loo ka siia.

1. Elas kord üks käbi. Siis tuli orav ja sõi ta ära.
Selle peale ma hakkasin protesteerima ja ütlesin, et armastus oli puudu.
2. Elasid kord kaks käbi. Nad armusid teineteisesse. Siis tuli orav ja sõi ühe ära.
Selle peale hakkasin ma protesteerima, et õnnelik lõpp on puudu.
3. Elasid kord kaks käbi. Nad armastasid üksteist väga. Siis tuli orav ja nad sõid orava ära.

Yeah. xD Me naersime vähemalt pool tundi, endal pisarad silmas ja ilmselgelt pidasid möödujad meid hullumeelseteks. Möödujate all ma pean silmas neid nelja turvameest, kes kuulivestide, relvade ja suurte automaatidega ringi jalutasid. Yeah, selline sõjastsooni tunne tekkis juba... :D

Igatahes kunagi läks seal juba liiklus elavamaks ning mingi nelja paiku saime me check in'i ära teha, mul kästi sel korral isegi jalanõud ära võtta. :D Igatahes saime edasi ning väheke soojemasse kohta, kus me pidime ikkagi kaks tundi ootama ja mul oli lõpuks päris külm. :D Siis viimaks saime teada, et Tallinnasse läheb lennuk 16. väravast ning suundusime selle kahtlase kapsliga (?) sinna. xD Seal veel väheke ootamist ning viimaks saime lennukile!

Siis oli juba päris valgeks läinud ja aknast oli teistmoodi lahe vaadata. Viimaks jõudsime pilvedest ülespoole ja mulle tundus koguaeg, nagu me seisaks peaaegu paigal, sellepärast, et pilved liikusid nii aeglaselt mööda. Ja vahepeal mikrofon jamas, mis oli väga creepy, sest ma mõtlesin, et midagi raudselt juhtub. xD Aga tagasi tulles isegi natukene ei raputanud, minnes küll.

Eestisse jõudsime 20 minutit varem ja siis lennujaamas oli kerge segadus, piloot andis meile teada, et nad pole kindlad, kuhu meid suunata. xD Igatahes saime siis maha ja vahepeal oli Eestis lund sadanud! :D Kadi issi tuli meile järgi ning me läksime Viikingite külla sööma. SUPERHEA toit muuseas! Siis juba Gerda helistas mulle ja värki ja... Sain oma kindalugu rääkida. xD

Siis kui me tagasi Viljandisse hakkasime sõitma, et pidanud minagi enam vastu ning võibolla 20 minutit isegi magasin. :D Olin natuke Kadi juures, jõime teed ja sõime ning siis tuli issi järgi mulle. Võtsime Silja ka koolist ning viimaks koju! Hea oli kodus olla, aga äärmiselt kurb, et kõik läbi sai. Muidugi pidin ma kõigile kohe kõige üle obsessima hakkama... :D

Igatahes sain ma magama viimaks siis, kui olin nelikümmend tundi järjest üleval olnud. :D Järgmiselgi päeval ja ka reedel oli üliraske olla, aga kokkuvõtteks ma pean ütlema:

AITÄH KADI, SEE OLI SUPER.
REIS OLI SEDA KÕIKE, VÄSIMUST JA MUUD, TOTAALSELT VÄÄRT.
MA EI UNUSTA SEDA KONTSERTIT KUNAGI.

Yaay, ma sain viimaks Daikoku Danji Love Days albumi. x) Me likes. ^^ Ma tõesti ei saa aru, miks nad nii underrated on ja see on nii kurb. Bleh. Omg, ma niii niiii niiiiii väga igatsen... uskumatu, et ma peaaegu...

Aga tegelikult ma mõtlesin, et ma peaksin ära kirjutama meie reisist ikkagi, ükskõik kui tüütu või pikk see siis ka pole. xD Ja ma üritan lähiajal siiski oma blogi välimust ka muuta, sest ma tahan midagi uut. Vahest talvist? Nojah, igatahes...

Igatahes siis pühapäev, kas pole? XD Jälle need meie hosteli kohutavad trepid neljandalt korruselt alla, aga see polnud nii jube, kui üles minna. :D Aga samas, külm oli! Eriti koridoris. Toas oli vähe parem, aga me vahepeal hoidsime akent lahti ja siis oli minul vähemalt toas ka jahe. Aga kuna ma magasin ülemisel naril, siis ilmselgelt ikkagi soojem. xD


Anyway, esiteks mõtlesime me siis Picadilly'le minna, sest seal oli näiteks Tokyo Toys, mida mina tahtsin külastada ja noh... ikka selline ilus koht. :D No siis jõudsime sinna, aga kell oli alles suht vara, siis ma lihtsalt elasin oma vaimustust metroo üle välja ning siis jalutasime lihtsalt seal. Väljas oli jahedam, kui eelmisel päeval. Tegime pilte ja värki. Siis läksime ühte sinna HO-PANDA poodi, kus käis Super Juniori Happiness. ^^ Ja siis olime niisama veel, jalutasime ringi, siis käisime Toky Toysis korra ning siis mingis muusika-video jms poes. xD Ja siis olime veel linnapeal, sõitsime natuke metrooga... xD Aga mingi kaheteistkümnest olime juba nii väsinud, et mitte midagi ei suutnud teha. :D No siis läksime veel National Gallerysse ikkagi, kuna see oli meil plaanis olnud.



Seal me küll peamiselt istusime, aga mõned olulised maalid ma nägin ikkagi ära, kolm sellist ka, mida ma juba viiendast klassist peale olen tahtnud näha. :D Siis leidsime Tesco ning ostsime endale süüa, mm! Aga kuna seal polnud kuskil süüa, käisime veel raamatupoes, mis juhuslikult meie teele sattus ning otsustasime hostelisse tagasi minna, et süüa ja vähe puhata.


Jõudsime sinna ja sõime parajasti, kui Kristiina mulle helistas ja küsis, kas me tahame tema ja Elisega London Eye peale minna. Mis me siis leppisime kokku, et mingi poole viiest? :D Läksime Kadiga sinna, Krissut ja Elist polnud kuskil. Ootasime siis vääääga kaua. xD Vähemalt nii tundus. Aga ilus oli ja mida pimedamaks läks, seda ilusam! :D Jälgisime väikseid lapsi jms... :D Oeh. Siis nad viimaks tulid ja läksime megapikka piletijärjekorda, kus me loomulikult arutasime teemal MIS SIIS, KUI BEAST PRAEGU SIIA TULEKS? XD Siis läksime igatahes vaaterattale ja meid otsiti läbi. xD Kadi käest küsiti taas seda ka, et kust ta tuleb... :D Igatahes, mina kui mega kõrgusekartja istusin algul ikka paigal, aga see oli liiga ilus, et mind klaasi juurest eemal hoida ja siis me lihtsalt ohhetasime ja jõllitasime Londonit. :D


Pärast saime oma London Eye piletiga mingit 4 minutilist (miks ma hakkasin kirjutama 4minutilist? XD) 4D asja vaadata, mis oli täiega lahe, aga suhteliselt jube... xD Mul läks sellest keerutamisest süda pahaks ja ma reaalselt kükitasin maha ja tõmblesin haigelt. xD Õudne asi, aga samas täiega vinge! :D Tahaks veel minna 4D'd vaatama. MWHAHAHAHAHA, mulle meenub ikka Hyunseung, millal iganes keegi ei ütleks/kirjutaks 4D... :D


Nu ja siiiiiis läksid Kristiina ja Elis ära ning mina ja Kadi jalutasime edasi parlamendihoonete juurde jne. XD Seal olid mõned protestijad ka telkidega... Ja siis me hakkasime just minema selle värava eest läbi, kus parlamendihoonete hoovi saab ja siis tuli üks must ja kallis auto ja igal pool oli nii palju politseid ja siis me jäime seisma ja see tähtis onu lasi meid üle tee! XD See oli kahtlemata ikka tipphetk sel päeval. :D :D Igatahes, seal oli palju turiste igal pool aga üldiselt oli õhkkond nagu õudusfilmis. :D xD Kuu paistis ja... Aga nii ilus oli, kuidas Inglismaa lipp lehvis seal. :)


Siis käisime veel poes, kõndisime tagasi (pidades samal ajal free hug plaane, rääkides üllatavalt kombel Dongwoonist ja Yoseobist) ning läksime koju. Seal siis sättisime vähe asjad valmis järgmiseks päevaks ja läksime juba poole üheteistkümne paika magama. Ja vot siis järgmine päev oli kontsert, mis on mul juba kirjutatud. ;)

Shall we start?

Kuna ilmselgelt inimesed tahavad, et kõigepealt kirjutaksin ma UNITED CUBE KONTSERDIST, mille pärast mina ja Kadi üldse Londonisse läksime, siis seda ma ka teen. Kõigepealt oli minul siis mõte, et minna pärast hommikusööki, aga come on. Pärast pühapäevas ringitatsamist olid jalad läbi, uni oli ka peal... Kadi mõtles vaid mõned tunnid varem minna, aga siiski asusime juba üsna vara teele.

Hommikuti sõime siis kolm röstsaia maasikamoosiga alati. Ka sel korral. Siis pessu, natuke tukkuma, asjad kokku, alla hoidu, poodi (õhtul oli ka vaja midagi süüa) ning seejärel linna. Pidime ju Brixtonisse minema ja noh... kas või uurima, et kuidas lood on inimmassiga - kas keegi on juba kohal ka? Enne veel Kristiina helistas ja käskis kindlasti teada anda, kas seal on juba keegi.


Jõudsime siis Brixtonisse, läksime ühe naela poodi ning leidsime sealt lahedaid glowstick'e. Ostsime neid ning ka kummikomme ning suundusime sinna poole, kus Kadi teadis o2 Academy olevat. Esimese asjana vaatas meile vastu sellelt üsna tagasi hoidlik kiri "United Cube 5th December" ning mitte kedagi ei paistnud kohal olevat. Kahtlustavalt hiilisime edasi ning ühtäkki avanes meile vaade ikka no mitmesajapealisest massist, kellest esimesed juba väga vara ja magamiskottidega kohal olid. Seal oli palju turvamehi ja värki ka, osad tantsisid tänaval, et sooja saada, enamik ajas lihtsalt juttu. Suundusime siis rivi lõppu ning avastasime õudusega, et uste avamiseni on jäänud täpselt kuus tundi.


See selleks. Kadi saatis sõnumi VIP'le (Triinu), kes lubas umbes poole üheks kohal olla, mina helistasin vahepeal Krissule, kes samuti Elisega kuskil olemas olid ning pidid nüüd meie seltsi suunduma. Meie taha kogunes kiiresti päris suur hulk fänne ning ma olin rõõmus, et me tulime kuus tundi varem. Hoolimata sellest, et terveks päevaks oli meile määratud vaid kott kummikomme. Teised tulid ikka metsiku söögihunnikuga. Aga otsustades, et ka vahepeal on võimalik ära käia, tegime pilte, ajasime juttu ning olime niisama. Aeg läks ning viimaks saabusid hämmeldunud Krissu ja Elis, kes sarnaselt meile olid segaduses, et mitte kedagi ju polnud maja ees... Aga järjekord oli päris pikk, võtsime nad rõõmsalt enda sekka.


Mingil hetkel tulid ka Triinu ning tema sõbranna Agnes, kes tulid ja esimese asjana küsisid inglise keeles, et kas keegi meist räägib eesti keelt. Loomulikult rääkisime ning nii saavutas meie punt lõpliku suuruse.

Vahepeal sõbrunesime Itaalia fännidega, kellel oli Fictioni limited editioni photobook, siis rääkisime veel nii ühtede kui teistega, ma olin vahepeal ka Hyunseungi ja Junhyungi bannerid välja võtnud ning nii me seal siis ootasime. Aega oli läinud vaid umbes kaks tundi.


Ühel hetkel tormas kogu kamp tahapoole, kus keegi Beasti liige end korraks aknale oli ilmutanud. Mina ja Krissugi läksime uurima, samal ajal kui Kadi meile vapralt kohti edasi võitles, nii et olime juba oma kümmekond sammu edasi liikunud. Külmast tingitult läksid Agnes ja Krissu meile teed ja kakaod ostma, samal ajal kui meie plaanisime minule igasuguseid naljakaid ja vähemnaljakaid kostüüme, millega meie armsaid lemmikuid šokeerida.

Viimaks tulid nad tagasi ning saime natuke sooja. Siis oli minu, Triinu, Kadi ja Elise kord McDonaldsisse minna ning tagasi jõudes liitusime uuesti teistega. Samal ajal liikusime veidral kombel jõudsalt edasi... Mööda minevad kohalikud olid küll hämmingus!

Kuna Triinul oli kuskil eespool keegi tuttav, tekkis meil kurikaval plaan. Miks me ei võiks niiviisi "kogemata" kohe pool maad edasi sattuda? Seda me ka tegime ning viimaks olime jõudnud üsna ette tee äärde, saades seega IDEAALSED kohad järjekorraks. Tutvusime enda ümber seisjatega ning ühel tüdrukul oli veel Hyunseung banner, mida siis üks naine tahtis pildistada, minu omaga koos. Poseerisime, naersime, hüplesime, tantsisime, laulsime. Seejärel tuli meie juurde veel keegi ning tahtis pilti teha, küsides ka ühtlasi, kust me pärit oleme ning kui vanad me oleme. :) Ma nägin tea nüüd just allkpopis ühe intervjuu pildi peal, nii et kas ta oli allkpopist? Ma ei tea, me saime nagu aru, et hallyukpopist, aga sellist kohta ju ei ole... Mis iganes! Igatahes olime kohe kümme korda kuulsamaks saanud. Aeg möödus ja möödus, tegemata seda piisavalt kiiresti.

Mingil hetkel tuli meie juurde järgmine inimene, pärides huvitunult "Are you these girls from Estonia?" Ja me olime: "MUIDUGI!" Meiega tehti pisike intervjuu, pidime ütlema oma nime, elupaiga, millal me tulime ning mis lugusid tahame enim kuulda. Kuigi mu südamesoov oli kuulda On Rainy Days'i, ütlesin siiski Fictioni, mis on sama tähtis, või isegi rohkem. Ma ei tea, kõik on nii segane.

Ajasime temaga veel juttu, ta oli sõbralik ning meil oli superhea tuju. Vahepeal käis Beasti manager vaatamas, et kes siis tema pisikesi kaema tulid. xD Ja muidugi jooksid inimesed kaameratega, kaameratega, kaameratega... Ühel hetkel tulid tähtsad aasiaonud suure tahvli ning kleepsudega, lubades fännidel kleepida üks neist lahtrisse, mille pärast nad kpopi kuulavad. Valikutes oli "Music", "Dancing", "Looks" ja äkki "Fashion"? :D Ma ei ole päris kindel. Mina valisin music'u. Igatahes siis aeg möödus ja möödus ja möödus ja möödus ja ei paistnud, et me kunagi üldse sisse saaks. Ja polnud tunnetki, et veel mingi kontsert tuleks... [Ma avastasin praegu, et ma olen hetkel olnud 37 tundi järjest magamata, aga I ain't even mad.] Ja me laulsime. FICTION IN FICTION IN FICTION. BRIXTON IN BRIXTON IN BRIXTON, FICTION IN BRIXTON IN BRIXTON...


Siis viimaks lõi kell tundi ning inimesed hakkasid liikuma. JA MILLINE LIIKUMINE SEE OLI. Kitsas. VÄGA kitsas ja tihe. Aga võrreldes kontsertiga? JÄRJEKORRAS OLID RUUMI ÜLELIIA! XD Igatahes liikusime vaevaliselt aga jõudsalt uste suunas. Minu taga pani üks turvamees tee hetkeks kinni, aga mina sain veel liikuma. Kontrolliti piletit. Sisse saades kontrolliti kott taskulambiga läbi. Siis võeti piletil see rebimisots ära ning tormasime Kadiga üles riidehoidu. Enne anti meile veel mingisugused VÄGA VINGED United Cube invitations to Seoul ka, ma teen sellest pildi hiljem (ma teen eraldi postituse ostetud/saadud asjadest kunagi). Siis läksime mängima mingit mängu, et pidid mingi hunniku vahelt asju välja koksima suure haamriga (ma ei oska seletada). Saime Kadiga mõlemad lohutusauhinnad: Infinitely yours Seoul Passport kaaned (awesome!), mingi värgi, mille saab oma kohvri külge panna ning veel ühe selle invitationi. Siis suundusime saali... Ja sime üsna head kohad! Olime umbes kuuendas reas. Aga oodata oli jäänud veel KAKS TUNDI...


Lava suurel ekraanil näidati muusikavideosid, Korea reklaame jms. Fännid olid juba siis pöördes - kajuti kaasa Beautifulile, tõmmeldi 4minute videode saatel ning kiljuti G.NA üle. Ning saal täitus, täitus, täitus. Ja mina ning Kadi trügisime, nügisime, pugesime. Kuni olime saavutanud küllaltki hea positsiooni neljandas reas. Seda muuta tundus olevat üpriski keeruline. Vahepeal ilmusid CUBE liikmed rõdu (seal olid rõdul istekohad ning all saalis seisukohad) all olevasse aknasse(?) ning rahvas läks täiestu hulluks! Ning noh... siis ühel hetkel toodi lavale käterätikud ning veepudelid ja jäi veel oodata kakskümmend minutit. Minu elu pikimad, põnevaimad, unustamatuimad ning vingemad kakskümmend minutit. Jah. Ning pärast seda algas minu elu PARIM HETK SENI.