Please

Lalallalla, praegu ma istun elutoas ja Linda magab ja mina ootan, et võiks kooli poole liikuma hakata. Närv on sees. XD Täna ma arvutit ka kaasa ei võta, sest mul on ainult jaapani keel ja mingi teine aine ja kui väga vaja, siis ma jõuan vahepeal kodust ära ka käia.

Aega on veel üsna palju. Õues sajab vihma ja ma siin närvan. XD Mul läks uni sellepärast lausa mingi kell seitse ära ja siis ma mõtlesin, et oh well, ma siis tõusen üles ja lähen teen midagi asjalikku. Aga ma plaanin seda postitust siin uuendada ka, kui ma koju jõuan. Ma ei tea, mis kell ma minema peaksin hakkama tegelikult... XD Ma arvan, et ma natuke üheksa läbi asun teele...

Reedel läksin ma igatahes pärast eriala infotundi Mustamäele (muuseas, kui on keegi, kes tahab mulle tavalisi kirju saata, siis seda võib teha :D) ja siin panin mõned asjad kokku ja kiirustasin lõunasele rongile, et Viljandisse saada. Tore oli kodus olla, kuigi ma olin nii natuke aega ära olnud. :D Aga see eest oli tagasi tulla juba parem, sest ma teadsin, et mind ootab ees minu enda toanurk jms. Emme andis mulle pealegi pitsat ja kooki ka kaasa. Aga meil oli täna hommikul kodus piim otsas ja siis ma pidin musta kohvi jooma. :D Ma oleks teega ka leppinud, aga hommikuti vajan ma vähemalt musta teed, mida meil aga pole. Ausalt, meil on mingi sada muud teed, aga mitte musta. XD

Gerda saatis mulle just sõnumi ja ma arvan, et ma hakkan liikuma ka. Ostsin endale hommikul pool kaheksa netist kuupileti ka ära, minu esimene internetipangatehing, ja nüüd saab ilusti liigelda ka. :D Mul peaks viimane loeng kella kuue paiku lõppema ja siis kui ma koju jõuan... noh, siis ma kas nutan või naeran ja annan siia ka teada. :D

Kõik see ülikooliga seonduv ajab mind nii segadusse ja paanikasse. Ma pole hetkel isegi kindel, mis on esimese aasta ained, aga tunniplaanis, mis praegu väljas on, on juba kahel päeval kolm asja korraga ja üldse... Aga still, mul on õnneks Gerda. XD

Tegelikult tahaks olla veel väike laps, kes ei pea nii keerulistele asjadele mõtlema. :D

Agh, ma suutsin ennast ühe Doctor Who weeping angels'iga seotud looga endast välja viia, mul on lausa külmavärinad. XD Selliseid asju ei tohiks postitadaaa~. Aga ma tahaks juba uut hooaega! Igatahes, ma avasin uuesti oma ühe teise blogi, mis on siis RAAMATUTEST~!

Ja lõpetuseks, ma ei mäletagi, midagi oli veel, mida ma tahtsin kirjutada ja OH CRAP ilmselt selle pärast, et ma otsisin praegu the silence'i kohta asju ja no vot mis juhtus...

Aga see lugu nüüd siia veel:

A few years ago, a mother and father decided they needed a break, so they wanted to head out for a night on the town. They called their most trusted babysitter. When the babysitter arrived, the two children were already fast asleep in bed. So the babysitter just got to sit around and make sure everything was okay with the children. Later that night, the babysitter got bored and went to watch TV, but she couldn’t watch it downstairs because they did not have cable downstairs (the parents didn’t want children watching too much garbage). So, she called them and asked them if she could watch cable in the parent’s room. Of course, the parents said it was ok, but the babysitter had one final request… she asked if she could cover up the angel statue outside the bedroom window with a blanket or cloth, at the very least close the blinds, because it made her nervous. The phone line was silent for a moment, and the father who was talking to the babysitter at the time said, “Take the children and get out of the house… we will call the police. We do not have an angel statue.”

Lõpetatud see kool ongi - neljapäeval viimast korda kogu seltskonnaga koos istutud ning tunnistused saadud, palju lilli omistatud ja nüüd on suvi, kuigi ega meie puhata saa - vaja ju ülikoolidesse sisse hakata astuma. Ja see hirmutab ming päris tõsiselt. Sest ausalt, mida paganat ma peale hakkan? Mul pole õrna aimugi, mida ma õppida tahaksin.

Aga, let the picture-spam begin! Kui suurepärane, et Gerda samuti mu lõpetamisele jõudis ning sai minu isiklikku fotograafi mängida. ;D Aga üleüldse - aitäh kõigile, kes tulid! :)

Niisiiis. Jah. Hetkel on Inglismaa - Itaalia mängi vaheaeg. Hehe, ilmselgelt olen ma Inglismaa poolt. XD Eile oli jaanipäev, sai palju süüa. Olime vanaema juures, nagu tavaliselt. Ilm oli väga halb. Midagi oli vist veel, mida ma öelda tahtsin, aga las see jääb siis teiseks korraks! :)

Palju õnne kõigile lõpetajatele, nii üheksandikele kui kaheteistkümnendikele!

Põhimõtteliselt on suvi käes. Paaril päeval oli ilm ka tore. Täna paistis küll päike, aga oli suhteliselt jahe mu meelest. Käisin korra linnas raamatukogus, sellepärast tean. Muidu olen koristanud vaid, kuna homme ma pean sünnipäeva, mis, ma loodan, tuleb tore! Ma alati suhtun oma sünnipäeva ja selle pidamisse kerge eelarvamusega ja otsekui sisendan endale, et midagi suurepärast tulemas ei ole. Aga ei tohiks nii teha - ma saan ju oma sõpradega kokku ja me sööme ja kõik on tore. Ma loodan. :D

Eksamid on minul tehtud - need olid rasked. Ausalt. Kes ütlevad, et midagi oli lihtsat, siis noh... minu jaoks igatahes polnud. Kõige rohkem olen ma ilmselt rahul oma inglise keele suulise osaga. Ülejäänu oli päris pask. Muuseas... ma kirjutan seda postitust siin oma uues arvutis - feels amazing! Ma olen sellega juba harjuda jõudnud, kuigi imelik on mõelda, et see on minu oma ja ma ei pea seda kellelegi jagama või ära andma. :D Ja siin on nii palju ruumi~!

Siljast on kahju - ta õpib täiega. :( Ja tal on veel kaks eksamit tulemas. Aga... vahepeal käisime Tartus, poodides ja meie Siljaga ka kinos, et temagi The Avengers'it näeks. See oli taaskord suurepärane ja mu obsession pole sugugi üle läinud. xD Aitäh Kadi, et sa mind nendega tuttavaks tegid! Kuigi võibolla oleks parem, kui sa poleks teinud - ma ei jaksa koguaeg Tom Hiddlestoni (ja ka teiste) hiiglaslik fänn olla. See on ausalt öeldes päris väsitav. xD

Eve sai endale mõned päevad tagasi uue kaamera ning teisipäeval käisime seda katsetamas. Siit tuleb picture spam, minu uus särk(gid) in action~!

Praegu on see põld ilus, aga kui võililled ära õitsevad, siis läheb täiega koledaks ja selliseks. :D Aga ma loodan, et sinnani on veel aega ja ilmad lähevad uuesti soojaks, kuigi nüüd lubas natuke jahedamat. Aga praeguseks aitab ka vast. :D

Ja veel väike järelkaja kontsertist. Nimelt sattusin ma peale ühele Korea uudisteklipile, kus meie Eesti seltskond mitu korda ilmub! :D Ma tegin küll vaid kahest kohast pilti, aga igatahes. Kes tähelepanelikult vaatab, saab ise näha! :D

Ma nägin seda punast ^^ seal ja olin nagu... OOOOOOOODAKE NÜÜD, see on kuidagi tuttav...

DO YOU SEE US?!?!?!?! DAEEEBAKKK! :D Ma pole kunagi isegi Eesti uudistes olnud... :D :D

YEAAH! :D Mind siin küll pole, aga mu juuksed ja õlg on ja natukene Hyunseungi bannerit ka... :D

Ja vabandust siiralt, et ma mingi retarded albiinost aafriklane välja näen või midagi eks... xD

Ja videoklipp on siin! Aga tõesti, see on väga kähku, nii et must have eagle eyes. xD

Ja siis oli KONTSERT, millest ma juba kirjutasin. :)

Kuna me olime nii hilja koju jõudnud, siis ilmselgelt hommikul ärgates olime me täiesti läbi. Aga me pidime kohe tegutsema hakkama, sest me pidime ju hiljemalt kella kümneks hostelist läinud olema. Kõigepealt siis ruttu sööma, seejärel pessu ning asju pakkima. Otsustasime veel Picadillyle minna. Hängisime seal vähekene ning siis sõitsime Baker Streetile, et järele vaadata, kus me õhtul bussile peame minema, et lennujaama saada. See tehtud, oli meil jälle kõht tühi ning läksime McDonaldsisse, kus me leidsime ka Londonis oldud aja jooksul esimese ja ainukese Wi-Fi. xD Niisiis olime seal, sõime natuke ja midaiganes. Kirjutasime. XD



Siis mingil hetkel tahtsin mina ikkagi Milleeniumi silla juures ära käia, nii et me panime oma asjad kokku ning asusime teele. :D Milleeniumi silda me otsisime, seal oli mingi selline... kontorite ja tähtsate inimeste tööterritoorium. xD Aga igatahes me leidsime viimaks Milleeniumi silla tänu Kadi suunatundlikkusele päris edukalt üles. Aga see polnud üldse nii lahe, kui Harry Potteris, mille pärast ma sinna üldse minna tahtsin. xD Eemalt oli parem samas. :D Aga noh, jah. Igatahes oli seal ümbruses veel päris palju ilusaid asju ja puha.


Viimaks siis olime me jälle nii väsinud, jalad valutasid eelmisest päevast endiselt ikka täiega no ja siis me otsustasime tagasi Baker Streetile kobida. Jõudsime sinna ja vaatasime, et McDonaldsis oli nii palju rahvast. Seega läksime me Pizza Hut'i ja sõime seal Ice Cream Factory't, mis oli ilmselgelt SUPERHEA, aga millest mul lõpuks üsna paha hakkas. xD Seda oli liiga palju. Seal ka kirjutasime ja olime niisama.

Siis mingil hetkel jalutasime lihtsalt seal ringi ning viimaks läksime UUESTI McDonaldsisse. Sel korral istusime ülemisel korrusel ning sõime ja jõime vahepeal midagi. Rääkisime twitteris Triinuga ning olime niisama. Siis mitmemitme tunni pärast öeldi meile, et ülemine korrus pannakse kinni ja alumine oli nii täis, et me lihtsalt jalutasime veel mööda tänavat ja lähikonda.


Sattusime mingisse eriti fancy'sse osasse, seal oli väga palju uhkeid restorane, klubisid ja inimesi. :D Siis viimaks läksime mingi kella üheksa paiku bussipeatusesse muffineid sööma. xD Meie buss pidi kell üks tulema, nii et me olime kind-of kodutud lihtsalt. Siis kell hakkas kümme saama ja me just jutustasime oma reisist, et kuidas kellelegi rääkida, sest meil oli suhteliselt igav, kui tuli üks mees meie juurde ja küsis, kas me ootame EasyBus'i. Ütlesime jah ja siis ta küsis, et mis kell meie oma tuleb. Kuulnud, et kell 1, pakkus ta välja, et me võiksime praegu kella kümnese peale minna, sest vabu kohti oli ja kell 1 pidi uuesti tema olema! Yay! Väljas oligi megakülm. :D No siis saime ilusasti lennujaama.


Seal oli muidugi veel passimist. Sättisime ennast sellele kohale, kus me hetkeks olime saabudeski istunud. Igal pool oli palju inimesi, osad magasid lihtsalt check in'i juures lampi põrandal näiteks. Igatahes jah. Kell üks ostsime süüa. Rääkisime mingi random mehega. Pärast ma hakkasin aevastama ja siis ta hakkas minuga ilmast rääkima. Yeah, tüüpiline inglane? :D Igatahessss... Külm oli. xD Magada ei saanud. Mingi nii kahe minuti kaupa ma vahepeal tukkusin.

Rääkisime Kadiga üksteisele muinasjutte. Ma kirjutan tema superhea loo ka siia.

1. Elas kord üks käbi. Siis tuli orav ja sõi ta ära.
Selle peale ma hakkasin protesteerima ja ütlesin, et armastus oli puudu.
2. Elasid kord kaks käbi. Nad armusid teineteisesse. Siis tuli orav ja sõi ühe ära.
Selle peale hakkasin ma protesteerima, et õnnelik lõpp on puudu.
3. Elasid kord kaks käbi. Nad armastasid üksteist väga. Siis tuli orav ja nad sõid orava ära.

Yeah. xD Me naersime vähemalt pool tundi, endal pisarad silmas ja ilmselgelt pidasid möödujad meid hullumeelseteks. Möödujate all ma pean silmas neid nelja turvameest, kes kuulivestide, relvade ja suurte automaatidega ringi jalutasid. Yeah, selline sõjastsooni tunne tekkis juba... :D

Igatahes kunagi läks seal juba liiklus elavamaks ning mingi nelja paiku saime me check in'i ära teha, mul kästi sel korral isegi jalanõud ära võtta. :D Igatahes saime edasi ning väheke soojemasse kohta, kus me pidime ikkagi kaks tundi ootama ja mul oli lõpuks päris külm. :D Siis viimaks saime teada, et Tallinnasse läheb lennuk 16. väravast ning suundusime selle kahtlase kapsliga (?) sinna. xD Seal veel väheke ootamist ning viimaks saime lennukile!

Siis oli juba päris valgeks läinud ja aknast oli teistmoodi lahe vaadata. Viimaks jõudsime pilvedest ülespoole ja mulle tundus koguaeg, nagu me seisaks peaaegu paigal, sellepärast, et pilved liikusid nii aeglaselt mööda. Ja vahepeal mikrofon jamas, mis oli väga creepy, sest ma mõtlesin, et midagi raudselt juhtub. xD Aga tagasi tulles isegi natukene ei raputanud, minnes küll.

Eestisse jõudsime 20 minutit varem ja siis lennujaamas oli kerge segadus, piloot andis meile teada, et nad pole kindlad, kuhu meid suunata. xD Igatahes saime siis maha ja vahepeal oli Eestis lund sadanud! :D Kadi issi tuli meile järgi ning me läksime Viikingite külla sööma. SUPERHEA toit muuseas! Siis juba Gerda helistas mulle ja värki ja... Sain oma kindalugu rääkida. xD

Siis kui me tagasi Viljandisse hakkasime sõitma, et pidanud minagi enam vastu ning võibolla 20 minutit isegi magasin. :D Olin natuke Kadi juures, jõime teed ja sõime ning siis tuli issi järgi mulle. Võtsime Silja ka koolist ning viimaks koju! Hea oli kodus olla, aga äärmiselt kurb, et kõik läbi sai. Muidugi pidin ma kõigile kohe kõige üle obsessima hakkama... :D

Igatahes sain ma magama viimaks siis, kui olin nelikümmend tundi järjest üleval olnud. :D Järgmiselgi päeval ja ka reedel oli üliraske olla, aga kokkuvõtteks ma pean ütlema:

AITÄH KADI, SEE OLI SUPER.
REIS OLI SEDA KÕIKE, VÄSIMUST JA MUUD, TOTAALSELT VÄÄRT.
MA EI UNUSTA SEDA KONTSERTIT KUNAGI.

Yaay, ma sain viimaks Daikoku Danji Love Days albumi. x) Me likes. ^^ Ma tõesti ei saa aru, miks nad nii underrated on ja see on nii kurb. Bleh. Omg, ma niii niiii niiiiii väga igatsen... uskumatu, et ma peaaegu...

Aga tegelikult ma mõtlesin, et ma peaksin ära kirjutama meie reisist ikkagi, ükskõik kui tüütu või pikk see siis ka pole. xD Ja ma üritan lähiajal siiski oma blogi välimust ka muuta, sest ma tahan midagi uut. Vahest talvist? Nojah, igatahes...

Igatahes siis pühapäev, kas pole? XD Jälle need meie hosteli kohutavad trepid neljandalt korruselt alla, aga see polnud nii jube, kui üles minna. :D Aga samas, külm oli! Eriti koridoris. Toas oli vähe parem, aga me vahepeal hoidsime akent lahti ja siis oli minul vähemalt toas ka jahe. Aga kuna ma magasin ülemisel naril, siis ilmselgelt ikkagi soojem. xD


Anyway, esiteks mõtlesime me siis Picadilly'le minna, sest seal oli näiteks Tokyo Toys, mida mina tahtsin külastada ja noh... ikka selline ilus koht. :D No siis jõudsime sinna, aga kell oli alles suht vara, siis ma lihtsalt elasin oma vaimustust metroo üle välja ning siis jalutasime lihtsalt seal. Väljas oli jahedam, kui eelmisel päeval. Tegime pilte ja värki. Siis läksime ühte sinna HO-PANDA poodi, kus käis Super Juniori Happiness. ^^ Ja siis olime niisama veel, jalutasime ringi, siis käisime Toky Toysis korra ning siis mingis muusika-video jms poes. xD Ja siis olime veel linnapeal, sõitsime natuke metrooga... xD Aga mingi kaheteistkümnest olime juba nii väsinud, et mitte midagi ei suutnud teha. :D No siis läksime veel National Gallerysse ikkagi, kuna see oli meil plaanis olnud.



Seal me küll peamiselt istusime, aga mõned olulised maalid ma nägin ikkagi ära, kolm sellist ka, mida ma juba viiendast klassist peale olen tahtnud näha. :D Siis leidsime Tesco ning ostsime endale süüa, mm! Aga kuna seal polnud kuskil süüa, käisime veel raamatupoes, mis juhuslikult meie teele sattus ning otsustasime hostelisse tagasi minna, et süüa ja vähe puhata.


Jõudsime sinna ja sõime parajasti, kui Kristiina mulle helistas ja küsis, kas me tahame tema ja Elisega London Eye peale minna. Mis me siis leppisime kokku, et mingi poole viiest? :D Läksime Kadiga sinna, Krissut ja Elist polnud kuskil. Ootasime siis vääääga kaua. xD Vähemalt nii tundus. Aga ilus oli ja mida pimedamaks läks, seda ilusam! :D Jälgisime väikseid lapsi jms... :D Oeh. Siis nad viimaks tulid ja läksime megapikka piletijärjekorda, kus me loomulikult arutasime teemal MIS SIIS, KUI BEAST PRAEGU SIIA TULEKS? XD Siis läksime igatahes vaaterattale ja meid otsiti läbi. xD Kadi käest küsiti taas seda ka, et kust ta tuleb... :D Igatahes, mina kui mega kõrgusekartja istusin algul ikka paigal, aga see oli liiga ilus, et mind klaasi juurest eemal hoida ja siis me lihtsalt ohhetasime ja jõllitasime Londonit. :D


Pärast saime oma London Eye piletiga mingit 4 minutilist (miks ma hakkasin kirjutama 4minutilist? XD) 4D asja vaadata, mis oli täiega lahe, aga suhteliselt jube... xD Mul läks sellest keerutamisest süda pahaks ja ma reaalselt kükitasin maha ja tõmblesin haigelt. xD Õudne asi, aga samas täiega vinge! :D Tahaks veel minna 4D'd vaatama. MWHAHAHAHAHA, mulle meenub ikka Hyunseung, millal iganes keegi ei ütleks/kirjutaks 4D... :D


Nu ja siiiiiis läksid Kristiina ja Elis ära ning mina ja Kadi jalutasime edasi parlamendihoonete juurde jne. XD Seal olid mõned protestijad ka telkidega... Ja siis me hakkasime just minema selle värava eest läbi, kus parlamendihoonete hoovi saab ja siis tuli üks must ja kallis auto ja igal pool oli nii palju politseid ja siis me jäime seisma ja see tähtis onu lasi meid üle tee! XD See oli kahtlemata ikka tipphetk sel päeval. :D :D Igatahes, seal oli palju turiste igal pool aga üldiselt oli õhkkond nagu õudusfilmis. :D xD Kuu paistis ja... Aga nii ilus oli, kuidas Inglismaa lipp lehvis seal. :)


Siis käisime veel poes, kõndisime tagasi (pidades samal ajal free hug plaane, rääkides üllatavalt kombel Dongwoonist ja Yoseobist) ning läksime koju. Seal siis sättisime vähe asjad valmis järgmiseks päevaks ja läksime juba poole üheteistkümne paika magama. Ja vot siis järgmine päev oli kontsert, mis on mul juba kirjutatud. ;)