Please

Isegi Liisa juba postitas (!!!) ja seda tänu minule antud lubadusele ja seega palun tänusõnu siiapoole saata, nii et ma mõtlesin, et võiks seda ju ise ka teha. Kooli on juba päris kaua olnud... ja tööd ka ja ma olen päris väsinud. Ja reedel saan lõpuks Viljandisse minna~! See aasta siis uus algus ja õigusteadus ja korea keel, kuna japs ei sobinud mu tunniplaaniga. Vist mainisin ka? Forever sad. Igatahes.

Teisipäeval pärast korea keelt olime Anu-Mariga garderoobi juures ja ta märkas, et Big Bangi kott läks mööda, kes oli tegelikult Gerda. Tuli välja, et ta läks Gotsusse, sest Aki tuli Eestisse. Läksin temaga kaasa ja siis lõpuks olime päris paljukesi seal, kuni resto lausa kinni pandi. Hindasin oma võimeid piprase toidu tarbimise osas ilmselgelt üle ning üritasin mitte kõigi nähes pisaraid valada, vist läks õnneks. Olime veel natuke linnas ning siis tulime koju, sest meil oli mõlemal õppida vaja ja Gerda oli natuke tõbine ka. Pole vist tarvis öelda, et ega me sellega kuigi kaugele jõudnud...

Siis järgmisel päeval taas kool ja väsimus, neljapäeval väga palju kooli ja karjuvad õpejõud näiteks... oeh. Kuigi mul oli reede hommikul 6:30 töö, siis ma otsustasin ikkagi Gerda ja Lindaga sel päeval veel EHI peole minna, teemaks oli back to the future ning Linda oli suurepärane Eleven! Meie Gerdaga olime aga otseloomulikult tema kompanjoonid oma Doctor Who särkide ning kikilipsudega. Enne veel oli rebaste nö ristimine ning mina ja Linda ühinesime teistega linnas ühes punktis Roosikrantsi tänaval, kus rebased ülesandeid pidid täitma. Kõige raskem oli neil vist see koht üldse üles leida... Lõpuks sealt läksime siis edasi.

Jõudsime alles kohale peo toimumispaika, kui me nägime, et Matt Smith, see tähendab, Eleven, tähendab, suurepärane Doctori cosplay, ka Eleven, sinna tuli. :D Linda oli muidugi ka superlahe. What are the odds, et sa näed ühel õhtul kahte Doctorit?! Saime kuulata rebaste vannet ja näha neid totralt tantsimas... Päris palju Doctor Who'd, päris palju suitsuhaisu ning rääkimist/karjumist ja viimaks pärast seda, kui ma olin üritanud Doctorit veenda, et ta ikka ei regeneratiks ning midaiganes veel, tulime kolme paiku koju. Väga lahe oli! Ja muidugi - mina nägin Liisat ka, ärge nüüd mõelge, et ainult tema mind märkas. Ega ma pole mingisugune Supernaturali kummitus, kes end vaid teatud inimestele ilmutab... Nii kummaline on päriselt näha kedagi, kelle kohta sa oled vaid blogist lugenud... Aga väga asdfghjkl, raske kirjeldada.

わたしたち！みんあ さかわいいですね！

Ja lõpetuseks hetkel megapopulaarne The Fox, mis mind nii kohutavalt kummitab...

Vahepeal on taas päris palju juhtunud, aga kuna Siljaga loomaaias käies tegime me nii palju ilusaid pilte, siis pean ma kõige pealt sellest postitama! 

Silja oli Tallinnas praktiliselt kolm päeva ja siis me olime niisama ja käisime loomaaias ja restos söömas ja siis veel vaatasime näiteks Now You See Me filmi kinos, mis oli vägasuperhea ja mida ma kõigile soovitan, kes vähegi viitsivad kinno minna!

Kõigepealt suundusime loomulikult laste loomaaeda, kuna seal ma pole käinud sellest ajast saadik, kui ma olin umbes kuus. Eelmisel korral, kui Gerda ja Kadiga käisime, oli tegemist esmaspäevaga ja esmaspäeviti on lasteloomaaed ning igasugused majad kinni. Sel korral aga saime ilmselt kõike vaadata, mõni koht äkki jäi käimata, aga ma ei usu.

Tibud, kes olid alles eile munast koorunud, rääkisin natuke sealse töötajaga, seni kuni Silja oma lapsemeelsust välja elas ja loomadele pai tegi.

Jeee, mina demonstreerimas oma lahedat Doctor Who särki.

Ja siis kui ära väsisime, leidis ikka mõne varjulisema koha, kus paar hetke puhata. Hästi ilus ilm oli, aga natuke liiga palav.

Tiigrite puuri juures oli täiega lahe näitus. Selliseid pilte nähes tuleb endal ka kohe tahtmine rohkem joonistamisega tegeleda uuesti.

Mingil põhjusel need ahvid meenutasid mulle Johnny Deppi tema uues filmis Uljas ratsanik. Nägid nii tema moodi välja lihtsalt.

Nägime Kim Jongkooki ja puha!

Ja lõpetuseks üks isepäine kiisu, kes kordagi meie poole ei vaadanud, isegi kui sa mingisuguseid loomahääli (ma mõtlen siis kassi kräunumist või midagi) tegid. 

Millal teie viimati loomaaias käisite? Mis teie lemmikloomad on ja kas teil pole tahtmist endale mõnd Amuuri leopardi koju kaasa võtta? Siljal küll oli ja ausalt öeldes minul ka. :)

Eile aga sain ma kokku Sadega, kes tuli Soomest Eestisse koos oma Jaapani hostpere ning nende tuttavatega sellest ajast, kui ta seal vahetusõpilane oli! Meil oli väga lahe, aga ma kirjutan sellest pikemalt siis, kui pilte saan! :)

Viimasel ajal on hästi populaarseks saanud lehed, kust odava hinnaga T-särke osta, millel on mõni temaatiline pilt, mis on tehtud sealsete kasutajate poolt. Minu lemmik neist on QWERTEE, kuna sealne hind ning postikulu Eestisse on kõige mõistlikum ning ma olen siiani olnud väga-väga rahul ka kvaliteedi ja saatmise kiiruse ja kõige muuga.

Põhimõtteliselt siis on igal päeval müügis üks T-särk päevapakkumisena ning üks viimase võimaluse oma - iga päevapakkumise särk on järgmisel päeval kaks eurot kallim, kuid võimalik osta viimase võimalusena. Mina olen nüüd tellinud kaks särki, mõlemad kätte saanud ning kokkuvõtteks väga rahul.

Eestisse saatis siis nädal aega kokku ning mis oli hea, oli see, et pakk mahtus postkasti ära, nii et ma ei pidanud sellele kuskile järgi minema, mis on alati kõige tüütum osa millegi tellimise juures. Minu kiisu oli ka hämmelduses, et mis see nüüd jälle on! Teine pakk tuli paar päeva varem, kuna tellisin kaks särki küllaltki väikese vahega.

Üks pilt siis lähemalt ka, et millise kvaliteediga pilt särgile jääb. 5+ ma ütleksin, ning suurust on hea valida, mõõdud on korrektsed ja üldse, väga tore kogemus!

Kas te olete kunagi kuskilt sellisest kohast midagi tellinud? Dayoftheshirt leheküljel on enamik selliseid ära ka toodud, aga tuleb arvestada, et kõik ei saada Eestisse ning lisaks on mõnel puhul shipping kallim, kui särk, nii et pole väga mõtet tellida. Mida te üldse arvate nö fandom T-särkidest? Milliseid tahaksite? Ja kõige tähtsam - kuidas minu omad meeldivad?

Ma isegi ei mäleta, mida ma viimases postituses kirjutasin. Sellest on ikka megakaua mööda läinud. Aga lühike list asjadest, mis mulle Tallinnas meeldib ja mis mitte.

-

1. Nii palju purjus inimesi ühistranspordis.

2. Üks hull tädi, kes meie trollipeatuses jalanõusid loobib.

3. Ülikool. See ei ole see, absoluutselt, mis ma ootasin.

4. Troll number 3 on ikka paras troll.

5. Järjekorrad.

+

1. Ühistransport käib nii tihti!

2. Igal pool on poed.

3. Ma saan tööl käia.

4. Koguaeg toimub midagi.

5. Iseseisvus.

Aga üldiselt jah, vahepeal, kui kuu aega ja isegi rohkem ei saa koju minna, tekib paras masendus ausalt öeldes. Oeh. Ma olen täitsa ära unustanud, kuidas see blogisse postitamine käib. :D

Enne hakkasin poodi minema igatahes ja vaatasin postkasti ning avastasin, et gonggi mäng on kohale tulnud! Mis see on?

How to play gonggi

See on päris lahe igatahes!

Pärast pääääris pikka ootamist sain oma Doctor Who raamatu kätte!

Ilmad on päris soojaks läinud, enam ei pea salli ja mütsi ja mantlit kandma!

Vahepeal oli Impossible Astronaut Day!

Juuksed on nii pikaks kasvanud!

Viimasel ajal on olnud hull tahtmine joonistada rohkem ja praegu on ka tegelikult.

Motu uusim pildistamine!

Tööl, aga mitte tööd tegemas.

 Jah. Aitab kah piltidest. Kell on nüüd juba palju saanud, vaatasin vahepeal kaks osa Elementaryt edasi ning ka WWYD? saadet youtube'st ning kuna homme on kool, peaks magama minemisele mõtlema hakkama.

PS! Ma üldse ei taha oma sünnipäeva tegelikult.

Kõik see ülikooliga seonduv ajab mind nii segadusse ja paanikasse. Ma pole hetkel isegi kindel, mis on esimese aasta ained, aga tunniplaanis, mis praegu väljas on, on juba kahel päeval kolm asja korraga ja üldse... Aga still, mul on õnneks Gerda. XD

Tegelikult tahaks olla veel väike laps, kes ei pea nii keerulistele asjadele mõtlema. :D

Agh, ma suutsin ennast ühe Doctor Who weeping angels'iga seotud looga endast välja viia, mul on lausa külmavärinad. XD Selliseid asju ei tohiks postitadaaa~. Aga ma tahaks juba uut hooaega! Igatahes, ma avasin uuesti oma ühe teise blogi, mis on siis RAAMATUTEST~!

Ja lõpetuseks, ma ei mäletagi, midagi oli veel, mida ma tahtsin kirjutada ja OH CRAP ilmselt selle pärast, et ma otsisin praegu the silence'i kohta asju ja no vot mis juhtus...

Aga see lugu nüüd siia veel:

A few years ago, a mother and father decided they needed a break, so they wanted to head out for a night on the town. They called their most trusted babysitter. When the babysitter arrived, the two children were already fast asleep in bed. So the babysitter just got to sit around and make sure everything was okay with the children. Later that night, the babysitter got bored and went to watch TV, but she couldn’t watch it downstairs because they did not have cable downstairs (the parents didn’t want children watching too much garbage). So, she called them and asked them if she could watch cable in the parent’s room. Of course, the parents said it was ok, but the babysitter had one final request… she asked if she could cover up the angel statue outside the bedroom window with a blanket or cloth, at the very least close the blinds, because it made her nervous. The phone line was silent for a moment, and the father who was talking to the babysitter at the time said, “Take the children and get out of the house… we will call the police. We do not have an angel statue.”