Ma olen hetkel tegelikult nii nii väsinud, aga blogisse postitamine on viimasel ajal nii nii unarusse jäänud. Kool ja töö söövad aega, eile olin ka kella kümneni õhtul tööl ja siis juhtubki nii.

Täna avastasin midagi huvitavat. Pärast seda, kui ma olin pea kakskümmend minutit tahtnud endale teed teha, jõudsin järeldusele, et meil on erinevaid sorte lihtsalt liiga palju. 

Aga kas teed on kunagi üldse liiga palju? Vist siiski mitte. Aaah, purutee jäi siia veel panemata. Nojah. Tahaks end nüüd lihtsalt kerasse keerata ning You're the Best, Lee Soon Shin'i vaadata (sest meie korea keele õpetaja ütles, et vaadake draamat!!! küll põhjusel, et me kuulaksime, kuidas intonatsioon seal on, aga siiski on see väga hea kodutöö), aga ma olen natuke uimane. Aga kuna mul hakkab kool alles kella kuuest, siis äkki isegi veel jõuab... Hakkame täna enda tutvustamist õppima.

Koolist veel... elan siin Sam Winchesteri unistuste elu vist et lawlawlaw. Ootan juba, et kuskilt kargaks välja mu vanem vend või õde, kes ütleks, et dad wants us to pick up where he left off, 

aga see tähendaks, et ma olen praegusel hetkel adopted ning hunteri-elu mulle ilmselgelt ei sobiks, kuna ma ei jõua joosta ja olen üks paras nõrguke muidu ka.

Mis siis veel! Lõpuks ostsin endale sünnipäevakingi ära (yupyup, mu sünnipäev on ju tegelikult mais, aga vot, natuke läks aega...).

E-luger Prestigio PER3664BC. Ma ei ole seda üldse harjunud veel kasutama, aga sellega on nii teistsugune ja lahe lugeda ja ma absoluutselt armastan e-ink ekraani, mis on täpselt nagu raamat ja vahepeal taban ma end mõttelt, et miks mu raamatul on ees kiri "Loading...". Hetkel loen "Boy Meets Boy" David Levithan (ja ma pidin seda praegu googeldama, sest kirjutasin enne rahumeeli Leviathan okei).

PS! G-Dragoni Coup D'etat on SUUREPÄRANE.