Ja siis oli KONTSERT, millest ma juba kirjutasin. :)

Kuna me olime nii hilja koju jõudnud, siis ilmselgelt hommikul ärgates olime me täiesti läbi. Aga me pidime kohe tegutsema hakkama, sest me pidime ju hiljemalt kella kümneks hostelist läinud olema. Kõigepealt siis ruttu sööma, seejärel pessu ning asju pakkima. Otsustasime veel Picadillyle minna. Hängisime seal vähekene ning siis sõitsime Baker Streetile, et järele vaadata, kus me õhtul bussile peame minema, et lennujaama saada. See tehtud, oli meil jälle kõht tühi ning läksime McDonaldsisse, kus me leidsime ka Londonis oldud aja jooksul esimese ja ainukese Wi-Fi. xD Niisiis olime seal, sõime natuke ja midaiganes. Kirjutasime. XD



Siis mingil hetkel tahtsin mina ikkagi Milleeniumi silla juures ära käia, nii et me panime oma asjad kokku ning asusime teele. :D Milleeniumi silda me otsisime, seal oli mingi selline... kontorite ja tähtsate inimeste tööterritoorium. xD Aga igatahes me leidsime viimaks Milleeniumi silla tänu Kadi suunatundlikkusele päris edukalt üles. Aga see polnud üldse nii lahe, kui Harry Potteris, mille pärast ma sinna üldse minna tahtsin. xD Eemalt oli parem samas. :D Aga noh, jah. Igatahes oli seal ümbruses veel päris palju ilusaid asju ja puha.


Viimaks siis olime me jälle nii väsinud, jalad valutasid eelmisest päevast endiselt ikka täiega no ja siis me otsustasime tagasi Baker Streetile kobida. Jõudsime sinna ja vaatasime, et McDonaldsis oli nii palju rahvast. Seega läksime me Pizza Hut'i ja sõime seal Ice Cream Factory't, mis oli ilmselgelt SUPERHEA, aga millest mul lõpuks üsna paha hakkas. xD Seda oli liiga palju. Seal ka kirjutasime ja olime niisama.

Siis mingil hetkel jalutasime lihtsalt seal ringi ning viimaks läksime UUESTI McDonaldsisse. Sel korral istusime ülemisel korrusel ning sõime ja jõime vahepeal midagi. Rääkisime twitteris Triinuga ning olime niisama. Siis mitmemitme tunni pärast öeldi meile, et ülemine korrus pannakse kinni ja alumine oli nii täis, et me lihtsalt jalutasime veel mööda tänavat ja lähikonda.


Sattusime mingisse eriti fancy'sse osasse, seal oli väga palju uhkeid restorane, klubisid ja inimesi. :D Siis viimaks läksime mingi kella üheksa paiku bussipeatusesse muffineid sööma. xD Meie buss pidi kell üks tulema, nii et me olime kind-of kodutud lihtsalt. Siis kell hakkas kümme saama ja me just jutustasime oma reisist, et kuidas kellelegi rääkida, sest meil oli suhteliselt igav, kui tuli üks mees meie juurde ja küsis, kas me ootame EasyBus'i. Ütlesime jah ja siis ta küsis, et mis kell meie oma tuleb. Kuulnud, et kell 1, pakkus ta välja, et me võiksime praegu kella kümnese peale minna, sest vabu kohti oli ja kell 1 pidi uuesti tema olema! Yay! Väljas oligi megakülm. :D No siis saime ilusasti lennujaama.


Seal oli muidugi veel passimist. Sättisime ennast sellele kohale, kus me hetkeks olime saabudeski istunud. Igal pool oli palju inimesi, osad magasid lihtsalt check in'i juures lampi põrandal näiteks. Igatahes jah. Kell üks ostsime süüa. Rääkisime mingi random mehega. Pärast ma hakkasin aevastama ja siis ta hakkas minuga ilmast rääkima. Yeah, tüüpiline inglane? :D Igatahessss... Külm oli. xD Magada ei saanud. Mingi nii kahe minuti kaupa ma vahepeal tukkusin.

Rääkisime Kadiga üksteisele muinasjutte. Ma kirjutan tema superhea loo ka siia.

1. Elas kord üks käbi. Siis tuli orav ja sõi ta ära.
Selle peale ma hakkasin protesteerima ja ütlesin, et armastus oli puudu.
2. Elasid kord kaks käbi. Nad armusid teineteisesse. Siis tuli orav ja sõi ühe ära.
Selle peale hakkasin ma protesteerima, et õnnelik lõpp on puudu.
3. Elasid kord kaks käbi. Nad armastasid üksteist väga. Siis tuli orav ja nad sõid orava ära.

Yeah. xD Me naersime vähemalt pool tundi, endal pisarad silmas ja ilmselgelt pidasid möödujad meid hullumeelseteks. Möödujate all ma pean silmas neid nelja turvameest, kes kuulivestide, relvade ja suurte automaatidega ringi jalutasid. Yeah, selline sõjastsooni tunne tekkis juba... :D

Igatahes kunagi läks seal juba liiklus elavamaks ning mingi nelja paiku saime me check in'i ära teha, mul kästi sel korral isegi jalanõud ära võtta. :D Igatahes saime edasi ning väheke soojemasse kohta, kus me pidime ikkagi kaks tundi ootama ja mul oli lõpuks päris külm. :D Siis viimaks saime teada, et Tallinnasse läheb lennuk 16. väravast ning suundusime selle kahtlase kapsliga (?) sinna. xD Seal veel väheke ootamist ning viimaks saime lennukile!

Siis oli juba päris valgeks läinud ja aknast oli teistmoodi lahe vaadata. Viimaks jõudsime pilvedest ülespoole ja mulle tundus koguaeg, nagu me seisaks peaaegu paigal, sellepärast, et pilved liikusid nii aeglaselt mööda. Ja vahepeal mikrofon jamas, mis oli väga creepy, sest ma mõtlesin, et midagi raudselt juhtub. xD Aga tagasi tulles isegi natukene ei raputanud, minnes küll.

Eestisse jõudsime 20 minutit varem ja siis lennujaamas oli kerge segadus, piloot andis meile teada, et nad pole kindlad, kuhu meid suunata. xD Igatahes saime siis maha ja vahepeal oli Eestis lund sadanud! :D Kadi issi tuli meile järgi ning me läksime Viikingite külla sööma. SUPERHEA toit muuseas! Siis juba Gerda helistas mulle ja värki ja... Sain oma kindalugu rääkida. xD

Siis kui me tagasi Viljandisse hakkasime sõitma, et pidanud minagi enam vastu ning võibolla 20 minutit isegi magasin. :D Olin natuke Kadi juures, jõime teed ja sõime ning siis tuli issi järgi mulle. Võtsime Silja ka koolist ning viimaks koju! Hea oli kodus olla, aga äärmiselt kurb, et kõik läbi sai. Muidugi pidin ma kõigile kohe kõige üle obsessima hakkama... :D

Igatahes sain ma magama viimaks siis, kui olin nelikümmend tundi järjest üleval olnud. :D Järgmiselgi päeval ja ka reedel oli üliraske olla, aga kokkuvõtteks ma pean ütlema:

AITÄH KADI, SEE OLI SUPER.
REIS OLI SEDA KÕIKE, VÄSIMUST JA MUUD, TOTAALSELT VÄÄRT.
MA EI UNUSTA SEDA KONTSERTIT KUNAGI.